/nginx/o/2024/09/05/16337842t1h7c47.jpg)
Rootsis Stockholmi põhjaosas avas firma Enerpoly ametlikult oma tsink-ioonakude megatehase, mis on esimene omataoline maailmas. 6500 m² suurune Enerpoly tootmis- ja innovatsioonikeskus on mõeldud saavutama 100 MWh tootmisvõimekust aastas. Ehkki tehase esimesed tootmisetapid on juba käimas, saavutatakse täismaht alles 2026. aastaks.
Enerpoly sõnul rahuldab megatehas Euroopa energiavarustuse vajadusi ohutuks salvestamiseks ning toetub täielikult Euroopa tarneahelale.
Võib tekkida küsimus, miks Enerpoly kasutab just tsink-ioonakusid, mitte liitium-ioone. Põhjuseid on mitu:
Tsink-ioonakud kasutavad veepõhist elektrolüüti, mis muudab need mittesüttivaks ja vähendab tulekahjude ja plahvatuse ohtu.
Need on odavamad, kuna tsinki on maailmas oluliselt rohkem kui liitiumi, mille kaevandamine ja töötlemine on kallis ja keerukas.
Tsink-ioonakud töötavad laiemas temperatuurivahemikus ja vajavad vähem hooldust, mis teeb need kulutõhusamaks kui liitium-ioonakud.
Need on keskkonnasõbralikumad: tsingi hankimine ei nõua massiivsete aurustumistiikide kasutamist nagu liitiumi kaevandamisel.
Tsinkakud peavad kauem vastu. Rahvusvahelise tsingiliidu (International Zinc Association) andmetel, mille liige Enerpoly on, võivad tsinkakud kesta kuni 20 aastat, võrreldes liitiumakude keskmise 12 aastaga.
Kuid tsink-ioonakudel on ka üks oluline puudus: nende energiatihedus jääb liitium-ioonakudele alla. Enerpoly tsink-ioonaku energiatihedus on 106,4 Wh/kg, samas kui Tesla 4680-tüüpi aku energiatihedus on hinnanguliselt 244–296 Wh/kg.
Sellegipoolest on Enerpoly akud taskukohasemad, keskkonnasõbralikumad ja kasutajasõbralikumad. Need sobivad eriti hästi 2–10 tunni jooksul energia salvestamiseks ja vabastamiseks, mis muudab need kasulikuks energia jaotamiseks tipptundide vahel ning tugevamate elektrivõrkude ülesehitamiseks.
Allikas: New Atlas
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)