PILDID KOHAPEALT ⟩ Raadiote mess IFA sai 100-aastaseks, nüüd möllab näitusel tehisintellekt

Sada aastat hiljem: millised on nüüd suurimad tehnoloogilised saavutused? Seda näidatakse endiselt igal sügisel toimuval Euroopa suurimal tehnoloogiamessil. Foto: Kaido Einama

1924. aastal oli raadio maailmas ülikuum moesõna - niisama kuum, nagu praegu tehisintellekt. Kõik rääkisid sellest tehnoloogiaimest ja kes said, käisid ise neid imeaparaate vaatamas, mis õhust hääle kinni püüdsid ja kõigil kuulata lasid. Just sel ajal, 1924. aastal kogunesid tehnoloogiahuvilised Berliini suurele väljanäitusele, et tehnoloogia suursaavutusi vaadata. Vaatame, mis siis nüüd, sada aastat hiljem muutunud on.

Postimees kirjutas mõned kuud enne 1924. aasta detsembris toimunud Berliini messi, et «isegi nõukogude Venemaa on otsustanud raadioühendust õige laialdasele alusele seada ja igaleühele soowijale wõimalust anda omale wastuwõtteaparaati muretseda, nii nagu see on Ameerikas. Kartus, et see nõukogude riigile hädaohtlikuks wõiks minna, ei ole mitte põhjendatud. Nähtawasti ei ole enamlased Wenemaa elektrofitseerimise juttu weel jätnud. Tühja kõhu kõrwal kulub see ameerikalik raadio lõbu ära.»

Sajand tagasi olid kuumimad tehnoloogiauudised sellised. 

Täiesti ulmeline televiisor

Kuid veel enne IFA-t, mis alguses kandis hoopis nime Große Deutsche Funkausstellung (Suur Saksa Raadionäitus), tabas maailma pommuudis, mis on tehnoloogias pea sama kaaluga, nagu 2022. aastal oli ChatGPT vestlusroboti väljatulek.

Postimees kirjutab välismaa uudistes: «Kuulsa Briti teadlase professor d'Albe sõnade järele seisab maailm uue teaduslise edusammu ees telewisiooni sihis, mis wõimaluse annab kange maa peale sündmusi niisama hästi näha, nagu raadio telefon nende kuulmist wöimaldab.»

Professor ütles Daily Newsile, et televisioon ehk nägemine raadio teel saab juba «käesoleval aastal» ehk 1924 suureks uudiseks. Samal aastal valmis ka esimene «faksiaparaat» ehk mustvalge pilt ilmutati, muudeti raadiolaineks ja pärast ridahaaval taastati vastuvõtja juures väikest lampi fotopaberi kohal vilgutades. Olid pöördelised ajad.

Uudiseid saja aasta tagant: äsja oli saavutatud raadiotelefoni ühendus Inglismaa ja Austraalia vahel, mille puhul reporter kirjutab: «Ei puudu enam kuigi palju, kus raadiokõned juba kõige kaugemale tipule maakeral edasi saavad antud [...]; siis jääb raadio ülesandeks veel planeetide võitmine, kuna maakera juba alla heidetud oleks.» Foto: Postimees

Paraku ei olnud 14. detsembril 1924 alanud messil ühtki televisiooniaparaati 170 tuhande külalise ees näitamiseks välja panna, nagu teadlane ennustas, tuli veel mõned kuud oodata.

Alles 25. märtsil 1925 demonstreeris šoti teadlane John Logie Baird Londonis Selfridgesi kaubamajas esimest korda avalikult siluettpildi ülekandmist Nipkow´ kettaga nii-öelda televisioonis.

IFA 2024: kõik on teisiti, raadioid silmab üsna vähe

Praegu Berliinis toimuv IFA on, nagu arvata võibki, sada aastat hiljem hoopis teistsugune.

Raadioaparaate eriti ei kohta või kui, siis võib nendeks nimetada näiteks erinevaid nutikõlareid ja striiminguseadmeid, mis nüüd kogu planeeti katva internetivõrgu kaudu mistahes muusikat ja saateid ehk podcaste koju toovad.

Mõned aparaadid näevad välja nagu pildiraamid seinal, kuid võib lasta ka omale näiteks prillisanga ehitatud mikrokõlarite kaudu heli otse kõrva suunata.

Kuid põhiline, millel aastal 2024 kõige rohkem peatutakse, on muidugi tehisaru. Seda leiab praegu kõiges: ka kõik uued sülearvutid on pungil tehisintellekti funktsioone täis, kuid samamoodi igasugused kodumasinad väiksematest pliitidest külmkappideni.

Mõned IFA tipphetked

1926. aastal tehti raadiomessilt esimene raadio otseülekanne.

1928. aastal esitleti esimest televiisorit laiemale avalikkusele – selle ekraan oli mustvalge ja mõõtmetega 8 × 10 sentimeetrit. Tehti ka esimene teleülekanne.

1930: Albert Einstein tegi messi avakõne ehk keynote´i.

Samsung näitas messil Einsteini kunagist avakõnet. Nüüd transkribeeris ja tõlkis selle kiiresti inglise keelde tehisaru. Foto: Kaido Einama

1963. aastal tutvustas Philips maailma esimest kassetti ja kassettmängijat.

1967: Willy Brandt käivitas sümboolselt esimese värvitelevisiooni ülekande.

1971: esitleti esimesi videomakke koduseks videosalvestuseks. Messi uueks nimeks sai IFA.

1971. aastal tuli välja ka esimene juhtmevaba teleri kaugjuhtimispult.

1981: just IFA messil sai esimest korda näha laserplaati ehk CompactDisc´i (CD).

1995: IFA oli esimene koht, kus tutvustati suure eraldusvõimega televiisoreid (HDTV), mis pakkusid oluliselt paremat pildikvaliteeti võrreldes varasemate süsteemidega.

2008: tulid välja esimesed uue ekraanitehnoloogiaga OLED-televiisorid.

2019: Deutsche Telekom avas IFAl pidulikult oma esimese 5G kommertsvõrgu, mis oli saadaval Berliinis, Münchenis, Kölnis, Bonnis ja Darmstadtis. Selleks ajaks oli maailma esimene mobiilikõne üle 5G võrgu juba tehtud (Tallinnas Elisa 5G võrgus 27. juunil 2018).

Pildikesi IFA näituselt

IFAl pakutakse suurimate saavutustena välja, mis sajand hiljem Berliini messikeskuse näitusehallides välja on pandud, et nüüd saab näha hüppavaid-veerevaid-kõndivaid ja isegi trepist üles ronivaid roboteid (sealhulgas robottolmuimejaid), kõik uuemad sülearvutid töötavad tehisaru juhtimisel ja saavad aru inimkõnest ning isegi lendavad autod on kohal.

Messil osales üle 1800 eksponendi, 125 esinejat ja rohkem kui 182 000 külastajat 139 riigist.

Maailma üks suurimatest kiibitootjatest Qualcomm esitles vahetult enne IFA ametlikku avamist toimunud meediapäeval oma uut kiipi Snapdragon X, mis toob väikese revolutsiooni sülearvutite maailma. Spetsiaalselt Microsofti tehisintellekti CoPiloti ülesandeid täitev riistvara tagab kunstmõistusele suurema kiiruse, tarvitades samas palju vähem energiat. Qualcomm lubab, et üsna pea näeme me sülearvuteid, mille aku kestab mitu päeva. Foto: Kaido Einama

Samsung oli messiala eraldi hoonesse CityCube´i välja pannud tohutu ekspositsiooni oma kodumasinatest, mis kõik loomulikult varustatud tehisintellektiga. Näha sai pesumasin-kuivatit, mis analüüsib, mida vaja pesuga teha ning kunstmõistus aitab riided puhtaks saada palju väiksema energiakuluga. Lisaks on masin ise väiksem ja selles on 19% vähem osasid. Külmkapp aga vaatab kaamerast, mis toitu on riiulisse pistetud ja annab nõu, mida peaks söögiks tegema. Foto: Kaido Einama

Kas raadiote messil raadioid enam polegi? Tegelikult on küll, need on vaid hästi ära maskeeritud. See Samsungi Music Frame näeb välja nagu tavaline pildiraam, kuvades sinu lemmikfotosid, kuid mängib kas üle WiFi või Bluetoothi ka Dolby Atmose ruumilise heli toega muusikat. Muidugi saad sinna saata kõiki maailma internetiraadioid ja juhtida seadet häälkäsklustega. Selline ongi raadio sada aastat hiljem. Foto: Kaido Einama

Mis on saanud televiisoritest? Needki kipuvad peitu pugema. See Samsungi laserprojektor kuvab pilti laest ning on esimene 8K eraldusvõimega juhtmevaba edastusega laserprojektor. Kogu seina saab muuta väga selge pildiga teleriekraaniks. Foto: Kaido Einama

Kuhu liiguvad kaasaskantavad telefonid? IFA messil näitas Hiina tehnoloogiafirma Honor oma uut volditavat nutiseadet Magic V3, mis on maailma kõige õhem kokkuvolditav telefon. Kokkumurtuna on selle paksus 9,2 mm, lahtivoldituna 4,35 mm. Foto: Kaido Einama

Aastakümneid on püütud tehnoloogiamessil kasutajaid meelitada mõne edeva autoga, mis müügiboksi üles seatud, et inimesed astuksid ligi ja saaks siis oma müügikõnet alustada. Nüüd on need asendatud robotkoertega. Hüppavaid, tantsivaid ja trikke tegevaid neljajalgseid leidus igal pool. Foto: Kaido Einama

MSI tõi avalikkuse ette esimese Windows 11 operatsioonisüsteemiga ehk täisverelise PC-na töötava mänguri pihuarvuti Claw 8 AI+. Sellel on see Intel Core Ultra protsessor, lisatud on Thunderbolt 4 toega USB-C port ja 8-tolline ekraan. Oma arvuti saab igale poole kaasa võtta ja mängida PC-de mänge. Foto: Kaido Einama

Sealsamas hallis MSI lähedal oli ka väga aktiivsete müügiinimestega Hiina firma Khadas, kus seesama Intel Core Ultra protsessor oli kokku surutud veelgi pisemasse klotsi, mis töötab täisverelise lauaarvutina. Arvutikasti saab asetada magnetiga alusele, mille küljes on kõik vajalikud pistikupesad. Mõeldud kontoriinimesele, kes tahab töö (ehk lauaarvuti) koju kaasa võtta, pistes selle lihtsalt taskusse. Foto: Kaido Einama

Fotokaamerad on sada aastat hiljem messil endiselt täitsa esindatud. See Kodaki Barbie-kaamera on polaroidi tüüpi ja seebikarbi-suuruses kestas on kõik vajalik nii pildistamiseks kui pildi paberil väljastamiseks. Foto: Kaido Einama

Anker on teinud kasuliku vidina juhtmevabasse koju: kui korraga on vaja laadida mitut seadet, siis tuleb vaid laadija pooled avada ning on olemas kolm laadimiskohta. Foto: Kaido Einama

See pole küll päris uus asi, aga Meta ehk Facebooki prillid tasub ära proovida, kui saab. Need on varustatud kaameraga, millega ümbrusest pilte ja videoid teha (ning otse Facebooki postitada), prillisangade küljes asuvad veel kõrvaklapid ning mikrofonid. USA-s ja Kanadas võib prillide kaudu suhelda Meta tehisaruga, mujal maailmas seda veel kasutada ei saa. Foto: Kaido Einama

Ukraina firma Hator turundusjuht Denis Salamadin näitas messil uusimaid mänguritele mõeldud tooteid, mille on disaininud mänguentusiastidest insenerid ise. IFA-l toodi välja oma uusimad hiired, kõrvaklapid ja klaviatuurid. Denis Salamadin rääkis, et nende ettevõte pidi küll kolima sõja jalust mõne aasta eest Hollandisse, kuid Ukraina insenerid jätkavad endiselt mängutööstuse seadmete tegemist ning tihti on tegemist oluliselt odavamate, kuid sama heade toodetega, kui mõnedel maailmakuulsatel tipptegijatel. Eestiga seob Hatorit näiteks see, et ettevõte toetab siinset Mängudeöö üritust. Foto: Kaido Einama

IFA-l osaleb ka vähemalt üks Eesti firma, Luxsanat. Nende boksis on näha inimesi rahulolevalt lamamas, kõrvaklapid ja väike ekraan peas. Need on ettevõtte uusimad tooted NeuroVIZR ja FlexBeam, mille vastu on huvi tundnud ka kohalik televisioon. NeuroVIZR on valgust ja heli kombineeriv seade, mis pakub tunde-elamusi, parandab keskendumisvõimet ja parandab füüsilist sooritust. FlexBeam aga kujutab endast kaasaskantavat valgusravi seadet, mis toetab keha loomulikku tervenemisprotsessi. Foto: Luxsanat

Sada aastat pärast selliseid suuri tehnoloogilisi läbimurdeid, nagu raadio ja televisioon, on IFA messil nüüd esindatud juba hoopis teistsugused asjad. Raadiod on peidetud nutikõlaritesse, televiisorid on asendumas laserprojektoritega või pildiraamidega seinal ning tehisintellekt on tunginud igale poole alates sülearvutitest kuni kodumasinateni. Kui varem vaimustuti suurtest teaduslikest läbimurretest, siis nüüd keskendutakse rohkem suurema kasutusmugavuse, väiksema energiatarbe ja intelligentsuse pakkumisele igas uues seadmes. IFA aga peegeldab igal ajastul valitsevaid trende ja näitab lähituleviku tehnoloogiapilti.