Enamik mopeede on endiselt registreerimata
16. aprill 2012, 09:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi selle aasta 1. juuliks peavad kõik mopeedid olema registreeritud maanteeameti liiklusregistri büroos, siis tegelikult on registreeritud vaid iga kümnes neist.
Eestis on kasutuses hinnanguliselt 20 000 mopeedi ja märtsi alguse seisuga oli neid liiklusregistris arvel üle 2100 ning kindlustusleping sõlmitud neist 2067 suhtes, teatas Eesti Liikluskindlustuse Fond.
Vastavalt 2011. aasta juulist kehtima hakanud liiklusseadusele peab mopeed olema liiklusregistris registreeritud ning igal liiklusregistris registreeritud mopeedil peab olema kehtiv liikluskindlustuse leping vaatamata sellele, kas mopeedi liikluses kasutatakse või mitte. Mopeediga liiklemiseks on vaja soetada ka kindlustuspoliis ja tasuda kindlustusmakse. Näiteks talvel, kui mopeediga ei sõideta, piisabki vaid lepingu olemasolust.
Kindlasti tuleks registreerimise ja kindlustamise toimingud enne ära teha, kui talvel seisnud mopeedi jälle kasutama hakatakse. «Kui kahju põhjustanud mopeedi suhtes on liikluskindlustuse poliis korrektselt sõlmitud, hüvitab teisele isikule tekitatud kahjud kindlustusandja. Kui kindlustuspoliisi sõlmitud ei ole, tuleb kahju mopeedijuhil endal hüvitada,» selgitas Eesti Liikluskindlustuse Fondi kahjuennetuse juht Erik Ernits.
Ehkki mopeed on suhteliselt väike ja aeglane liiklusvahend, ulatuvad tekkinud kahjud sageli mitme tuhande euroni. Ka võetakse mopeedid kuni esimese juulini arvele lihtsustatud korras. Peale 1. juulit omandiõigust tõendavate dokumentideta mopeedi enam registreerida ei saa ja registreerimata mopeedi enam liikluses kasutada ei tohi.
Liikluskindlustus kaitseb kohustusliku vastutuskindlustusena kannatanuid ja mopeedijuhte samas ulatuses kui teisi sõidukijuhte.
Liikluskindlustuse raames hüvitatakse mopeedijuhi tekitatud liikluskahju teisele isikule. Liikluskahjuks loetakse kannatanu töövõimetusest tulenev kahju, kannatanu ravikulu ning teisele isikule põhjustatud varakahju (näiteks sõiduki, hoone vms. kahjustamine). Liiklusõnnetuse põhjustaja varakahju ei hüvitata, küll aga kompenseeritakse tema ravikulud raviasutuses.