1901. aastal leiutati lambipirn, mis põleb ühes California tuletõrjejaoskonnas tänase päevani (nn Centennial Light). Sinu ja minu ostetud lambipirnid kestavad heal juhul paar aastat, sest kuidagi peab ju inimestele uusi pirne müüma. Samas patus – planeeritud aegumine – on süüdistatud teisigi, eesotsas pesumasinate tootjatega. Aga kuidas on lood nutitelefonidega?
Kas mobiilitootjad muudavad tõesti sinu telefoni aja jooksul meelega kehvemaks?
Igale investorile ja omanikule ju meeldib, kui ettevõte raporteerib aastast aastasse priskeid kasvunumbreid. Probleem tekib aga siis, kui küpsetel turgudel jõuab nutitelefonide levik üle 90 protsendi ja rahvas enam naljalt uusi telefone ei osta.
Miks siis tavaliselt uusi seadmeid ostetakse? Vana «luts» ei tööta enam nii hästi kui varem või läks sootuks katki. Sina sammud poodi, kergendad rahakotti ja turgutad ettevõtte kasumit.
Arengut ju on...
Nutitelefonide turg on nüüdseks enam kui 17 aasta jooksul kõvasti küpsenud. Iga aasta näeme üha marginaalsemaid uuendusi (kui ehk volditavad telefonid välja arvata) ja vajadus uue seadme järele tundub paratamatult väiksem, võimelgu tootjate turundusosakonnad nii palju kui tahavad.
Telefonid on üha vastupidavamatest materjalidest, Corning Gorilla Glass kaitseb kriimustuste eest nii ees kui ka taga. Keskklassi telefonid saavad uhkustada kõvemat sorti vee- ja tolmukindlusega ning varasema 2–3 aasta asemel lubavad kõik suuremad telefonitootjad oma tippmudeleid turva- ja tarkvarauuendustega toetada kuni 7 aastat.
Kõik need arengud kajastuvad ka telefonide hinnasildil. Jah, «inflatsioon» tõesti, aga kas oleksid 10 aastat tagasi uskunud, et saad uue mobiili eest 2009 eurot välja käia? Pigem ei.
Seega on ratsionaalseid põhjuseid uue seadme ostmiseks üha vähem, sest seadmed on järjest paremad ja kestavad kauem.
...aga saaks ka paremini
Mis oleks, kui nutitelefoni akut saaks sama hõlpsalt vahetada nagu 25 aastat tagasi nuputelefonidel?
Tõenäoliselt saaksime odavamalt läbi kui 50–80-eurose arvega, nagu Apple'i ning Samsungi puhul tavaliselt kombeks. Omal ajal sai telefoni mälumahtu välise SD-kaardi toel suurendada, aga nüüd tuleb lihtsalt ühel heal päeval tõdeda, et ka 128 GB on sinu digitaalse elu säilitamiseks siiski liiga vähe.
Tõsi, üksikud tootjad on teinud katsetusi moodultelefonidega, mis võimaldavad tähtsamaid juppe, nagu aku, kaamera ja tagakülg, vahetada, kuid miskipärast pole need turul suurt nõudlust veel kohanud.
Kuidas siis meile uusi telefone müüakse?
Viimastel aastatel on peamised argumendid tehisaru tugi ja kohati pastakast välja imetud disainiuuendused. Kord on telefon väga kandiline, sest nii on kõige parem. Järgmine aasta on parim taas ümaram kuju.
Kaamerad paigutatakse taha kord vertikaalis, kord diagonaalis. Et naaber ikka näeks, et tegu on just kõige uuema mudeliga. Kokkuvõttes on see samasugune veidrus nagu autotulede või esivõre disaini pidev torkimine. Mis sest, et BMW disaini oleks võinud rahulikult 10–20 aasta tagusesse aega jätta, tehakse pisiuuendusi pidevalt.
Samal ajal hoiab aga tavatarbija vaatamata kõigele oma telefonist üha kauem kinni. 2026. aastaks prognoositakse telefonivahetuse keskmise perioodi kasvu 2,5 aastalt 3 aasta peale.
Salaskeemid või aus mäng?
Mis valikud tootjatel laual on, kui majanduses jõuavad kätte kehvemad ajad ja üha kallimad telefonid lettidelt niisama kiiresti enam ära ei lenda?
Kas teha nagu Samsung, kes kõigest paar nädalat pärast uute volditavate telefonide turule toomist laseb hindadel pea 30 protsenti kukkuda? Või hoiad Apple'i kombel kümne küünega alghinnast kinni, mis sest, et müügitulemused on kehvemad kui loodetud?
Või muudaks hoopis salaja klientide telefone aeglasemaks ning akut tasapisi nõrgemaks? Neist esimest Apple mitu aastat tagasi ka proovis, optimeerides iPhone 6 ja 7 mudelite jõudlust, et ajas kehvemaks muutunud aku 30 protsendi pealt järsku pilti taskusse ei paneks. Mälu värskendamiseks guugelda «Batterygate» ning näed, kui kiiresti tegelikult Apple vahele võeti ja mitu miljonit eurot tarbijatele välja maksti.
Sellist salajast seadmega manipuleerimist tõlgendati kui tarbijate petmist, mis sest, et reaalsuses eelistab enamik meist paar protsenti etema jõudluse asemel alati usaldusväärset akut. Planeeritud aegumise vastu võitleb aktiivselt ka Euroopa Liit, sätestades uusi regulatsioone, mis kaitsevad tarbijate võimet oma seadmeid parandada.
Kokkuvõttes ei muuda «98-protsendise tõenäosusega» telefonitootja sinu seadet aktiivselt aeglasemaks ega akut kehvemaks. Apple sai juba korra kiiresti kõrvetada ning sellised skeemid tuleksid tänapäeval liiga kiiresti välja, et ettevõttele rohkem kasu kui kahju tekitada.
Küll aga teevad telefonitootjad kõik, mis nende võimuses, et sind psühholoogiliselt uue seadme vajalikkuses veenda.