Päevatoimetaja:
Kaido Einama

EKSPERT SELGITAB Piipar muutub relvaks - kas oleme uue luureajastu lävel?

Jaapani elektroonikatootja Icom Inc direktor Yoshiki Enomoto pidi pärast piipari-intsidente järgmisel päeval kordunud Hezbollahi raadiosaatjate plahvatusi avalikkusele selgitama, miks nende logoga mudelid IC-V82 õhku lendasid. Firma juht ütles ettevõtte Osaka peakorteris vana toodet näidates, et taolise mudeli tootmine lõpetati juba 2014. aastal ja kuidas need Hezbollahi kätte sattusid, sellest pole neil aimugi. Erinevate seadmete - piiparite ja raadiosaatjate - plahvatused näitavad, et luuretegevuses on toimunud murrang ja suudetakse organiseerida ülikeerulisi ning täpselt hävitavaid rünnakuid.
Jaapani elektroonikatootja Icom Inc direktor Yoshiki Enomoto pidi pärast piipari-intsidente järgmisel päeval kordunud Hezbollahi raadiosaatjate plahvatusi avalikkusele selgitama, miks nende logoga mudelid IC-V82 õhku lendasid. Firma juht ütles ettevõtte Osaka peakorteris vana toodet näidates, et taolise mudeli tootmine lõpetati juba 2014. aastal ja kuidas need Hezbollahi kätte sattusid, sellest pole neil aimugi. Erinevate seadmete - piiparite ja raadiosaatjate - plahvatused näitavad, et luuretegevuses on toimunud murrang ja suudetakse organiseerida ülikeerulisi ning täpselt hävitavaid rünnakuid. Foto: Kim Kyung-Hoon / Reuters / Scanpix

Kas tulevik on selline, et iga taskuseade, mis on läbi käinud mõne vahelt võtva luureorganisatsiooni käest, võib teatud hetkedel õhku lennata? Hezbollahi liikmeid tabanud salapärased plahvatused, kus tavalised piiparid ja raadiosaatjad on järsku muutunud surmavaks lõksuks, on üles tõstnud teravaid küsimusi luuretegevuse ja tehnoloogia kasutamise tuleviku kohta, millele pakub vastuseid Eesti kaitsetööstuse teabefirma SensusQ analüütik Rainer Pihlakas.

Kuidas võidi panna plahvatama piiparid, raadiosaatjad ja muu tehnika, mis Hezbollahi liikmete käes nüüd mitu päeva järjest on õhku lennanud?

Lisaks lõhkeianele sisaldasid piiparid ja raadiosaatjad ka sütikut ja pisut elektroonikat, mis siis kindlale signaalile reageerides sütiku mõnesekundilise viivitusega aktiveeris ja lõhkeaine plahvatama pani.

Milline lõhkeainekogus võib nähtud plahvatusi tekitada?

Väidetavalt plahvatas umbes 3000 piiparit, mis tapsid 12 inimest ja tekitasid vigastusi 2750-le inimesele.

Piiparites oli avalike allikate andmeil umbes 3 grammi lõhkeainet ja pisut elektroonikat, mis kindlale sõnumile reageerides panid piipari plahvatama.

Just selle mõne sekundi jooksul pidid piipari omanikud jõudma selle tõsta näo ligi, et lugeda sõnumit. Silmade ees plahvatav piipar ei vaja just palju lõhkeainet, et tekitada väga tõsiseid vigastusi silmadele, mistõttu inimesed võivad kaotada nägemise ja muutuda ohtlikest võitlejatest nägemise kaotanud invaliidideks.

Selloine nägi välja Beirutis plahvatanud piipar. Kuna piiparisse mahtus väiksem kogus lõhkeainet, siis oli ka hukkunuid vähem võrreldes vigastatute suhtarvuga. Hiljem toimunud raadiosaatjate plahvatusi oli vähem, kuid hukkunuid oluliselt rohkem.
Selloine nägi välja Beirutis plahvatanud piipar. Kuna piiparisse mahtus väiksem kogus lõhkeainet, siis oli ka hukkunuid vähem võrreldes vigastatute suhtarvuga. Hiljem toimunud raadiosaatjate plahvatusi oli vähem, kuid hukkunuid oluliselt rohkem. Foto: AFP / Scanpix

12 juhul 3000-st oli 3 grammi lõhkeainet isegi piisav, et ohver tappa. Kuna plahvatusi oli lihtsalt väga palju, siis võis üksikutel plahvatuses hukkunutel olla lihtsalt nii palju ebaõnne, et neil sai viga mõni olulisem arter või veen ja nad surid kiirelt tekkinud verekaotusse.

Antud juhul oli idee selles, et vaatamata lõhkeaine väga väikesele kogusele, mis ei oleks normaalselt väga ohtlik olnud ja poleks pruukinud isegi rõivaist läbi tungida, toimus plahvatus maksimaalsete vigastuste tekitamiseks katmata näo ees.

Lõhkeaineid on muidugi erinevaid. Tõenäolisem on, et piiparites kasutati RDX ehk C-4 või sarnaste omadustega PETN lõhkeainet. Muidu väga laialt levinud lõhkeainet TNT tõenäoliselt ei kasutatud, kuna see vajab plahvatamiseks eeltoodutega võrreldes palju paremat sütikut, mille jaoks piiparites tõenäoliselt ruumi ei olnud. Samuti on RDX ja PETN plahvatused TNT-st vastavalt 1,6 ja 1,66 korda võimsamad ja see võimsuse erinevus mängis antud juhul olulist rolli, arvestades lõhkeaine väikest kogust.

Muidugi on ka teisi veelgi võimsamaid lõhkeaineid, aga need on kas ebastabiilsed, neid on raske plahvatama panna või on need lihtsalt väga kallid.

Näiteks võimsaim teadaolev lõhkeaine oktanitrokubaan on 2,38 korda TNT-st võimsam, kuid selle gramm maksab väidetavalt rohkem kui gramm kulda ja seetõttu pole tõenäoline, et seda kasutati.

Nii «demineeriti» Liibanonis terveks jäänud kahtlasi raadiosaatjaid, mis põhjustasid plahvatades ligi 20 surma.
Nii «demineeriti» Liibanonis terveks jäänud kahtlasi raadiosaatjaid, mis põhjustasid plahvatades ligi 20 surma. Foto: RABIH DAHER / AFP / Scanpix

Walkie-talkie raadiojaam on iseenesest suurem seade kui piipar ja sinna saab ka pisut rohkem lõhkeainet peita. Seda tõendab ka plahvatuste ja ohvrite suhe – walkie-talkie plahvatusi oli 500 ringis ehk 6 korda vähem kui piipari plahvatusi, samas hukkunuid 20 ehk poole rohkem, kui piiparite puhul.

Kas Iisraeli puhul on midagi taolist juba ka varem tehtud või üldse maailma ajaloos?

Jah, Stuxneti virus on vast üks huvitavamaid rünnakuid. Iisrael sai teada, et Iraan kasutab Siemensi seadmeid tuumarajatiste kiirendites. Iisraeli luure kirjutas viiruse, mis levis üle maailma ja otsis vastavaid Siemensi seadmeid, täpsemalt «Siemens Step7» tarkvara.

Kui viirus ei leidnud seda, siis midagi muud ei juhtunud, kui see vaid paljundas ennast ja levis usinasti üle maailma. Kuna viirus normaalselt midagi ei kahjustanud, siis seda lihtsalt ei pandud tähele.

Viimaks torkas keegi Iraani teadlastest Stuxnetiga nakatunud USB pulga tuumarajatise kinnisesse võrku, kus viirus leidis need vajalikud Siemensi seadmed, mille jaoks oli programmeeritud, hakkas tööle ja tekitas Iraani tuumaprogrammile tõsise tagasilöögi.

Peale 11.09 rünnakuid WTC kaksiktornidele New Yorgis saadeti USAs teatud inimestele väidetavalt antraksiga ehk katkupisikuga saastatud kirju. Samas jäi see teema pisut ebaselgeks, kas tegemist ikkagi oli bioloogilise rünnakuga või olid pelgalt kahtlustused ja paanika.

Millised on Hiina ja Venemaa võimalused samasugust rünnakut korraldada ja milliste vahenditega?

Ma ei tea, et me Venemaalt mingit keerulist elektroonikat impordiksime. Pigem üritavad and ise kõike importida, mis sanktsioonide tõttu on nende jaoks äärmiselt keeruline.

Samas ei saa välistada, et nende käsilased kuskil lääneriikides midagi taolist saaksid korraldada. Samas ei usu, et lihtinimesi sel kombel rünnataks, aga meie julgeoleku- ja riigiasutused võiksid küll riigihangete korras ostetud asjadele kasvõi pisteliselt sisse vaadata, et ega need mingeid üllatusi ei sisalda.

Hetkel pole tõenäoline, et Hiina sarnaseid füüsilisi ründeid korraldaks. Küll on aga teoreetiliselt võimalik, et Hiinast ostetud seadmed võivad meie teadmata hakata Hiinasse informatsiooni edastama ehk siis spioneerima.

Mida arvata versioonist, et kuskil Ungaris asuv firma, mis pole pealtnäha piiparite tootmisega seotud, võis Hezbollahile need manipuleeritud seadmed saata?

Ei tahaks spekuleerida, kas juba ungarlased tegid Mossadiga koostööd ja paigaldasid lõhkeseadeldised piiparitesse või oli Ungari tehases Mossadi agent, kel oli võimalik piipareid modifitseerida või tegid piiparid Ungarist Liibanoni teel olles väikese vahepeatuse, kus nad korraks lahti võeti ja lõhkeseadeldis lisati või tegi seda koguni Mossadi agent Hezboolahis, enne kui sisse ostetud seadmed liikmetele laiali jagas.

Selle kohta pole esialgu mingit infot ja usun, et kõik need variandid võivad olla võimalikud.

Kas põhimõtteliselt tähendaks see nüüd, et luuretegevus on jõudnud uuele tasemele, kus karta tuleb iga vidinat, mille sisu pole ekspertide poolt üle kontrollitud?

Usun, et see on võimalik. Samas ka luuretegevus maksab ja seadmed maksavad ning seetõttu pole otstarbekas lihtinimestele taolisi vidinaid sokutada. Aga kui sa oled Joe Biden või Donald Trump, siis võidakse kulutada miljardeid, et sulle midagi külge pookida.

Oluline on, et tõsisema kahju tekitamiseks peaks lõhkeainete kogused olema ikkagi oluliselt suuremad kui see 3 grammi, mis oli piiparites. Mobiiltelefonitesse, mille puhul on mõõtmete minimeerimine konkurentsi tõttu tootjatele ülioluline, on ilmselt seda kolme grammigi koos detonaatori ja lisaelektroonikaga suhteliselt võimatu ära mahutada.

Mida suurem seade, seda ohtlikum, aga suuremad kogused lõhkeainet on ka kontrollimisel kergemini avastatavad.

Kuidas taoliste rünnakute eest end kaitsta – kas riigid peavad nüüd rakendama VIP-ide, sõjaväelaste ja poliitikute suhtes mingeid uusi turvareegleid?

VIPide puhul on see kindlasti oluline ja usun, et see oli juba varemgi suurriikide VIPide turvamisel tähtis.

Kindlasti peaks turvatöötajad VIPide ja poliitikute elektroonikasse, näiteks sülearvutisse, ka meil põhjalikult sisse vaatama enne, kui see neile kätte antakse. Plahvatuse korraldamisest tõenäolisem on siiski minu hinnagul spioneerimise oht.

Tagasi üles