Elektrooniline sõjapidamine (EW) astub praegu kiiresti sama sammu muude tehnoloogiliste uuendustega, mis on viimaste aastate lahingukogemustes end tõestanud. Tänapäeva konfliktid on lisaks droonisõjale ka elektrooniliste relvade täristamised, mis tähendab, et need EW vahendid on muutunud aina olulisemaks. Kes suudab kõige paremini valitseda raadiosageduste spektrit ja suunata elektroonilise rünnaku otse vaenlase pihta, saabki homsetes lahingutes ülekaalu.
ELEKTROONILINE SÕDA ⟩ Loe, mida suudavad need väikese vaala suurused segajad korda saata
Raytheoni merelaevastiku võimekuste ärivaldkonna direktor Chuck Angus selgitas intervjuus War Zone'ile, kuidas nende ettevõtte uus väikese vaala mõõtu (ja isegi sarnase kujuga) seade AN/ALQ-249(V)1 töötab kesksageduse järgmise põlvkonna segajana (inglisekeelne lühend NGJ-MB) ning mõjutab elektroonilise sõjapidamise arengut.
Sellised elektroonilise sõjapidamise «kapslid» on praegu kasutusel sõjalennukitel EA-18G Growler, miks asuvad lennukikandjal USS Abraham Lincoln. Tegemist on justkui hiiglaslike pommidega, mis kinnitatakse lennuki kõhu alla.
Nende süsteemide rakendatavust uuritakse praegu ka kuuenda põlvkonna hävitajatel ja mehitamata luurelennukitel.
Kaitsevad ja ründavad samal ajal
Chuck Angus rõhutas, et elektrooniliselt skaneeritava ala antennid ehk AESA (Active Electronically Scanned Array), mis on paigaldatud uue põlvkonna segajatele ehk NGJ-süsteemidele, suudavad teha palju asju erinevalt, võrreldes varasemate suunatavate antennidega, mis segasid raadiospektrit kindlas suunas ja kindlas vahemikus.
AESA antennid suudavad korraga katta laia ala ümbruses ja täita erinevaid funktsioone mitmes suunas. NGJ süsteemil on kahe kapsli peale kokku kaheksa AESA antenni, mis võimaldab katta väga suuri piirkondi.
Elektroonilise rünnaku puhul aitavad Anguse sõnul NGJ seadmed rünnata vaenlase sihtmärke nii eest kui ka külgedelt, isegi lennates sihtmärgist lihtsalt kõrvalt mööda. AESA süsteem suudab ülesandeid dünaamiliselt muuta sõltuvalt lennuki asendist ja liikumisest, rünnates vaenlase sihtmärke kogu manöövri ajal sama efektiivselt.
Sama loogika kehtib ka tulejuhtimisradarite puhul, mille sulandamine AESA antennidega loob uue sõjalise võimekuse.
Varjab ka hävitajat
Ründava elektroonilise sõjapidamise relva eesmärk pole mitte ainult segada vaenlase sidet, vaid kaitsta liitlasüksust ka avastamise eest. EA-18G Growler näiteks kaitseb koos oma elektroonilise sõjapidamise vahendiga lendavaid hävitaja-ründelennukeid F/A-18 Super Hornet, vähendades vaenlase radarite võimet neid avastada, mis lubab Super Hornetitel sihtmärgile lähemale pääseda.
NGJ süsteem kaitseb veel ka õhk-õhk tüüpi rakettide eest.
Kasutusel juba Iisraelis
USA mereväe uus elektrooniline relv AN/ALQ-249(V)1 ehk kesksageduse järgmise põlvkonna segaja (NGJ-MB) uus variant jõudis äsja kasutusse. Seda on nähtud paigaldatuna USA hävitajatele, mis on Lähis-Idas viimastel kuudel lennanud.
EA-18G Growleri lennukid, millele on paigaldatud uus NGJ-MB variant, on saadetud Lähis-Itta koos lennukikandjaga USS Abraham Lincoln. See ongi NGJ-MB kapslite esimene operatiivne paigutamine, kuid neid pole veel reaalses lahingus testitud, kirjutab Janes. Süsteem võib olla äärmiselt tähtis võimalike Iraani rünnakute tõrjumisel Iisraeli või USA vastu piirkonnas.
Kasutusel olev NGJ-MB on lennuki küljes täielikult iseseisev, genereerib oma toite, jahutuse ja raadioedastuse.
Milline on elektroonilise sõjapidamise tulevik?
Elektroonilise sõjapidamise võimekuse suurendamine on praegu ülitähtis tulevikulahingutes, ütles Chuck Angus intervjuus. Sellised süsteemid, nagu NGJ-MB, annavad lahingutes eelise, muutes võimalikuks liitlaste kaitse ja vaenlase sihtmärkide elektroonilise ründamise samal ajal sama relvaga. Tuleviku lahingud saavadki üha enam sõltuma raadiosageduste spektri ja elektroonilise lahinguvälja ülekaalust, rõhutas Raytheoni esindaja.
Anguse hinnangul pakuvad AESA antennid ja NGJ tehnoloogiad väga häid võimalusi ka kuuenda põlvkonna hävitajate ja mehitamata sõjalennukite ühendamiseks tuleviku lahingukeskkonda.