:format(webp)/nginx/o/2024/10/02/16392337t1h329b.jpg)
Iraani viimases suurrünnakus Iisraeli vastu kasutati esimest korda ajaloos massiliselt hüperhelikiirusel rakette, mida peeti seni õhukaitse jaoks peaaegu tabamatuks. Iraani ja Iisraeli hinnang nende efektiivsusele pärast kasutamist läheb aga täielikult lahku.
Õhurünnakus Iisraeli pihta tulistati esimest korda suur hulk hüperhelikiirusega rakette, mis pidid kõigepealt kahjustama just õhutõrjesüsteeme. Purustuste ulatuse kohta pole veel Iisraeli poolt palju teateid, kuid Iraan ruttas kinnitama, et 90 protsenti mitu korda helikiirust ületavatest rakettidest tabasid sihtmärke, milleks olid kolm sõjaväebaasi, kirjutab Euronews viitega Iraani riigimeediale.
Sihtmärgid olid Nevatimi õhuväebaasi Beersheba lähedal ja Tel Nofi lennuväebaas, kus mõlemas asuvad Iisraeli F-35 hävitajad. Teiste sihtmärkide hulka kuulusid veel Hatzerimi õhubaas Negevi kõrbes ja Mossadi peakorter Tel Avivis, kirjutab Hindustan Times.
Iisraeli sõjaväe andmetel tulistas Iraan ligikaudu 180 raketti, mis oli suurem rünnak kui aprillis, kus kasutati 110 ballistilist ja 30 tiibraketti.
Iisraeli televisioon edastas ka kaadreid rakettidest, mis lendasid üle Tel Avivi kella 19.45 paiku kohaliku aja järgi. Sõjaväe esindajad kinnitasid, et mõned raketid tabasid sihtmärke.
Iisraeli sõjaväe pressiesindaja teatas ka seda, et registreeriti tabamusi nii riigi kesk- kui lõunaosas, aga kinnitas samas, et suur hulk Iraani rakette suudeti edukalt alla tulistada.
Iraan kasutas rünnakus esimest korda Fattah-1 ja Fattah-2 hüperhelikiirusega rakette, väites, et 90 protsenti neist tabasid sihtmärke. Teherani allikad teatasid, et rünnati kolme Iisraeli sõjaväebaasi, kirjutab Interesting Engineering.
/nginx/o/2024/10/02/16392342t1h3070.jpg)
Samas on Iisraelil väga ulatuslik ja arenenud õhutõrjesüsteem, mille kuulsaim komponent Raudkuppel (Iron Dome) on mõeldud lühimaarakettide, näiteks Hamasi ja Hezbollah' poolt tulistatud rakettide tõrjumiseks. Kuid nüüd pidid töötama teised kihilised kaitsesüsteemid, mis kaitsevad ka kõrgelt atmosfäärist tulevate rünnakute eest.
Selle jaoks on Iisraelil olemas USAga ühisprojektina loodud nn Davidi ling (David’s Sling), mis ongi just kesk- ja kaugmaarakettide ning ballistiliste ja tiibrakettide tõrjeks, mis Iraanist teele saadeti.
Pikamaa ballistiliste rakettide tõrjumiseks kasutab Iisrael Arrow 2 ja Arrow 3 raketitõrjesüsteeme, mis tegutsevad ka väljaspool Maa atmosfääri. Kuid Iisraelil puudub hetkel tõhus kaitse hüperhelikiirusega rakettide suurema rünnaku vastu.
Iraani väed väitsid, et nende rünnakus tabati mitmeid Iisraeli Arrow 2 ja Arrow 3 raketitõrjeüksusi.
Valge Maja teatel andis USA president Joe Biden isiklikult korralduse USA vägedel piirkonnas Iisraeli kaitseks Iraani rakette alla tulistada. Pentagoni pressiesindaja sõnul tulistasidki USA mereväe hävitajad välja umbes tosin tõrjeraketti.
Iisraeli kaitseväe (IDF) pressiesindaja Daniel Haggari sõnul oli rünnak tõsine ning riik jääb kõrge valmisoleku tasemele. Haggari sõnul on sellel rünnakul tagajärjed ning Iisrael reageerib oma valitud ajal ja kohas.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
“Iran’s attack is a severe and dangerous escalation. There will be consequences…We will respond wherever, whenever and however we choose, in accordance with the directive of the government of Israel.”
Watch IDF Spokesperson RAdm. Daniel Hagari regarding Iran’s large-scale… pic.twitter.com/A8pyC7eawI
— Israel Defense Forces (@IDF) October 1, 2024Iraan on arendanud välja kaks hüperhelikiirusega raketti – Fattah-1 ja Fattah-2, mis tähistavad olulist edasiminekut riigi sõjalises võimekuses. Mõlemad raketid olid kasutusel viimastes rünnakutes Iisraeli vastu.
:format(webp)/nginx/o/2024/04/17/16010897t1hc8a6.jpg)
Fattah-1 on Iraani loodud esimene hüperhelikiirusega keskmaarakett, mis avalikustati juunis 2023. Selle kiiruseks on hinnatud Mach 5 (umbes 6174 km/h). Fattah-1 suudab manööverdada nii atmosfääris kui ka sellest kõrgemal, vältimaks maapealseid kaitsesüsteeme. Raketil on hinnanguliselt 1400-kilomeetrine laskeulatus.
Fattah-2, mis avalikustati novembris 2023, on hüperhelikiirusega liugrelv (HGV), mis on varustatud täiustatud liuglemisvõimega. See rakett suudab lennata kiirustel, mis ulatuvad viiest kuni 25-kordse helikiiruseni.
Hüperhelikiirusel relvi on arendanud veel Hiina ja Venemaa, USA on teinud selle esimesed edukad katsed ja plaanib relva lähiajal kasutusse võtta.
Iraani raketid Fattah-1 ja Fattah-2 kujutavad endast uut taset õhurünnakutes, kus mängu on tulnud tehnoloogiliselt keerukamad ja ohtlikumad relvad, mis võivad Iisraeli mitmekihilisest kaitsest läbi lipsata. Mis ulatuses see ka viimase rünnaku ajal 1. oktoobril toimus, pole veel täpselt teada.