Päevatoimetaja:
Kaido Einama

KÕHE VIDEO Harvardi tudengid õpetasid nutiprillid tänaval võõraid inimesi nägupidi ära tundma

Copy
Sellised näevad välja Ray-Ban Meta nutiprillid, mille valisid tudengid välja näotuvastuse ohtude demonstreerimiseks just sellepärast, et need on nii sarnased päris prillidele. Pilt on illustreeriv.
Sellised näevad välja Ray-Ban Meta nutiprillid, mille valisid tudengid välja näotuvastuse ohtude demonstreerimiseks just sellepärast, et need on nii sarnased päris prillidele. Pilt on illustreeriv. Foto: META

Mis võiks olla privaatsuse eest võitlejate suurim õudusunenägu? Võib-olla näiteks just sellised nutiprillid, mis iga vastutulija kohta näotuvastuse abil kogu isikliku info üles otsivad, nii et saad võhivõõra kohta kõik teada? Midagi sellist just juhtuski, kuid õnneks on selle vastu veel rohtu.

Harvardi ülikooli tudengid AnhPhu Nguyen ja Caine Ardayfio näitasid oma värske eksperimendiga üht üsnagi murettekitavat viisi, kuidas näotuvastustehnoloogiat kasutada, et sellega tõsta esile tohutuid privaatsusriske.

Nende projekt I-XRAY ühendab Ray-Ban Meta nutiprillid ja näotuvastustarkvara PimEyes, et näidata, kui lihtne on võõraste kohta reaalajas isikuandmeid koguda ehk dox'ida.

Projekt suudab tuvastada inimesi pelgalt nende poole nutiprillidega vaadates, samal ajal näidates prillikandjale vaatevälja sattunud võõraga seotud nimesid, aadresse, telefoninumbreid ja sotsiaalmeediaprofiile.

Mida sellega teha saab?

See projekt on tudengite sõnul lihtsalt hoiatuseks, kuidas sellised tehnoloogiad, mida suured tehnoloogiaettevõtted nagu Google, Facebook ja teised on tegelikult juba pikka aega kasutanud, võivad sattuda nende kuritarvitajate kätte, kui need avalikult kättesaadavaks tehakse.

Ray-Ban Meta prillidesse sattunud suvaline vastutulija on tuvastatud. Hetk hiljem võib teda juba nimepidi teretada ja küsida tema tegevusalade või kodu kohta nagu vana tuttav. Projekt tõi ellu ühe suurima privaatsuse kaitsjate õudusunenäo.
Ray-Ban Meta prillidesse sattunud suvaline vastutulija on tuvastatud. Hetk hiljem võib teda juba nimepidi teretada ja küsida tema tegevusalade või kodu kohta nagu vana tuttav. Projekt tõi ellu ühe suurima privaatsuse kaitsjate õudusunenäo. Foto: ekraanipilt / kaader X-i videost

Kuigi Nguyen ja Ardayfio ei kavatse oma tarkvara avalikustada, illustreerib nende näide olemasolevate tööriistade potentsiaalset ohtlikkust, eriti kui neid kasutatakse kombineeritult sellise avalikult kättesaadava seadmega nagu meta Ray-Ban, mis on välimuselt prillid, kuid suudavad edastada kaameratega videolilti ja heli.

Meta prillidel on küll sel ajal sisse lülitatud LED-tuled, mis teistele sellest tegevusest alati teada annavad.

Kuidas I-XRAY töötab?

I-XRAY põhikomponentideks on Meta nutiprillid ja PimEyesi näotuvastusplatvorm.

PimEyes on tegelikult kõigile avalikult kättesaadav otsingumootor, mis skaneerib veebilehti inimese pildi põhjal, leides samasuguseid fotosid.

Kogu süsteem on automatiseeritud, hakates andmeid koguma kohe, kui nutiprillid tuvastavad kaadris oleva inimese näo.

Kui PimEyes on leidnud sobiva vaste, saab I-XRAY kasutada internetti ja andmevahendajaid, nagu FastPeopleSearch, et otsida pildiga seotud isikuandmeid.

Selline kombinatsioon võimaldab hästi hõlpsasti hankida väga tundlikku infot, nagu telefoninumbrid, kodused aadressid ja sotsiaalmeedia kontod, vaid prillikaameraga inimest tänaval nähes.

Seega on põhimõtteliselt olemas tulevikulahendus ulmefilmidest, kus politseinikud või luurajad kõnnivad tänaval ringi märkamatute liitreaalsuse prillidega ning iga vastutulija kohal hõljub tema nimi ja karistusregister koos koduse aadressiga.

Kogu süsteem on automatiseeritud, hakates andmeid koguma kohe, kui nutiprillid tuvastavad kaadris oleva inimese näo. Ray-Ban Meta siiski pilti prilliklaasil ei näita, kuid tulevikus oleks mõnede teiste sarnaste seadmetega seegi võimalik.

Tudengid laadisid sotsiaalmeediasse üles väga pöörase video, mis näitab, kui lihtne see protsess tegelikult on ja kuidas inimesed sinu kui võhivõõra metroos või tänaval hetkega omaks võtavad ja tuttavaks tunnistavad vaid selle põhjal, mida sa nende kohta tead (kuid kogu see info on tegelikult hangitud näopildi abil).

Meta vastus ja «õõvastavuse faktor»

Meta märkis vastuses I-XRAY projekti kohta, kui tudengid neilt küsisid, et põhimõtteliselt saab iga kaameraga varustatud seade kasutada PimEyesit samamoodi. Meta nutiprillidel pole midagi unikaalset, mis oleks spetsiaalselt selle süsteemi loomist võimaldanud.

Siiski selgitas üks projekti osalistest Nguyen, et nad valisid teadlikult just Meta nutiprillid, sest need näevad välja nagu tavalised prillid, mis suurendab võõraste dox'imise «õõvastavuse faktorit».

Erinevalt paljudest teistest nutiseadmetest, näiteks telefoniga filmimisest, ei paista Meta nutiprillid tehnoloogiliste seadmetena. Veelgi enam, nende hinnaklass on ligikaudu 300–400 eurot, mis teeb neist suhteliselt taskukohase lahenduse võrreldes keerulisemate luuramistoodetega.

Siiski märgib Meta, et nende prillid annavad alati LED-märgutuledega märku, kui kaamera on prillide sees käivitatud ja seda ei saa välja lülitada.

Kuidas end selle eest kaitsta?

Nguyeni ja Ardayfio projekt näitab selgelt, kuidas näotuvastustehnoloogia kasutamine muudab privaatsuse kaitse üha keerulisemaks.

Ehkki nende eesmärk oli tõsta teadlikkust, näitab I-XRAY, et kõik, kellel on ligipääs sarnastele tööriistadele, võivad kuritarvitada näotuvastust näiteks dox'imise eesmärgil, avaldades võõraste kohta tundlikku ja isiklikku teavet.

Enda kaitsmiseks selliste riskide eest soovitavad Harvardi tudengid järgmist:

  • Piira oma avalikku kohalolekut: ole ettevaatlik, millist infot jagad sotsiaalmeedias ja veebilehtedel. Isegi fotod võivad näotuvastustarkvara abil sind päris hästi tuvastada.
  • Kasuta privaatsustööriistu: otsi regulaarselt oma nime sellistelt analoogsetelt platvormidelt, nagu PimEyes ja esita taotlusi oma andmete eemaldamiseks.
  • Eemalda andmeid vahendajatelt: mõtle korra põhjalikumalt kõigile teenustele, mis aitavad sind andmevahendajate andmebaasidest välja arvata, kuna siis ei saa koguda ja müüa sinu isikuandmeid. Tundliku info leidmine muutub andmekogujatele siis palju keerulisemaks.

Mis on Ray-Ban Meta nutiprillid?

Artikli foto
Foto: cavebear42 / Wikimedia Commons

Ray-Ban Meta on nutiprillide seeria, mille on loonud Meta Platforms koostöös EssilorLuxotticaga. Need prillid on varustatud mitmete uuenduslike funktsioonidega, sealhulgas kaamerate, avatud kõlarite ja mikrofonidega, mis lasevad kasutajatel jäädvustada ja jagada oma kogemusi otse sotsiaalmeedias.

Kaamerad: prillidel on kaks 12 MP kaamerat, mis salvestavad 1080p videoid kuni 60 sekundit.

Heli: prillid sisaldavad sangades avatud kõlarite süsteemi, mis pakub kvaliteetset heli suunatuna kõrva. Teised seda heli ümbruses ei kuule.

Lihtne jagamine: kasutajad saavad fotosid ja videoid otse Facebooki ja Instagrami jagada, kasutades prillidega häälkäsklusi.

Disain: prillid on saadaval mitmesugustes raamides ja värvitoonides ning neid saab kohandada vastavalt isiklikele eelistustele, vahetades klaasid optiliste retseptiklaaside või erinevat tooni päikeseprilli-klaaside vastu.

Kerge ja mugav: disain on mugav nagu tavaliste prillidega, samuti on prillid veekindlad (IPX4).

Ühenduvus: Bluetooth 5.0, Wi-Fi.

Nguyen ja Ardayfio rõhutasid, et hetkel pole veel avalikult saadaval ühtegi toodet või teenust, mis suudaks automaatselt niisugust dox'imist teostada. Samas selgitasid nad, et parim viis oma privaatsuse kaitsmiseks on võtta ühendust andmevahendajatega ja paluda oma andmed nende andmebaasidest eemaldada.

I-XRAY projekt on selge meeldetuletus, et kuigi näotuvastustehnoloogiad pakuvad hämmastavaid võimalusi, kaasnevad nendega ka tohutud privaatsusriskid. Tugevam regulatsioon ja tarbijate teadlikkus on seega praegu tähtsamad kui kunagi varem.

Mida tähendab dox'imine?

Dox'imine tähendab isiku kohta tundliku ja isikliku teabe avalikustamist ilma tema loata, sageli eesmärgiga tekitada talle kahju või ebamugavust.

See võib hõlmata selliste andmete nagu kodu aadress, telefoninumber, töökoht või sotsiaalmeedia kontod levitamist, tavaliselt internetis või avalikes foorumites.

Sageli on dox'imine seotud pahatahtliku tegevusega, mille eesmärk on ohvrit häbistada, jälitada või isegi ohustada tema turvalisust.

Tagasi üles