Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Venemaa lasi ise alla oma hiiglasliku tapadrooni – kuidas nii läks? (1)

Copy
Ukraina sõjaväelased uurivad Vene ülisalajast militaardrooni, mis n-ö sõbraliku tulega ise alla lasti. Mehitamata lennuki S-70 Ohotnik rusud kukkusid alla Kostintõnivka asulas Donetski regioonis.
Ukraina sõjaväelased uurivad Vene ülisalajast militaardrooni, mis n-ö sõbraliku tulega ise alla lasti. Mehitamata lennuki S-70 Ohotnik rusud kukkusid alla Kostintõnivka asulas Donetski regioonis. Foto: RFE / RL / Serhii Nuzhenko / Reuters / Scanpix

Venemaa õhujõudude S-70 Ohhotnik-B (Hunter-B) mehitamata lahingulennuki tulistas alla Venemaa enda hävitaja, tekitades kummalise ja haruldase olukorra Ukraina idapiirkonnas. Seda juhtumit peetakse potentsiaalselt suureks luurevõiduks Ukraina jaoks.

S-70 Ohhotnik-B on raske taktikaline droon, mis on mõeldud nii rünnaku- kui luuremissioonideks, omades mõningaid madala radarituvastatavuse (stealth) omadusi.

Venemaa on näidanud seda drooni mitte ainult iseseisvates missioonides, vaid ka koostöös teiste mehitamata ja mehitatud lennukitega, sealhulgas hävitajatega Su-57. Esimest korda avalikustati see lennumasin 2019. aastal, arendustöö algas juba enne Ukraina sõda.

Tulistamine leidis aset Donetski piirkonna Konstantõnivka lähedal, umbes 16 kilomeetrit Ukraina vägede tagalas. Videokaadrid maapinnalt näitavad, kuidas üks reaktiivlennuk tulistab lühimaaraketi teise lennuki suunas. Pildid ja videod rusudest kinnitavad, et tegemist oli tõepoolest S-70 drooniga.

Lisaks vahetule sõjalisele mõjule võib sellel intsidendil olla laiem geopoliitiline mõju, kirjutab Army Recognition. Sellise väärtusliku drooni kaotamine Donetski rindel võib veelgi kiirendada võidurelvastumist droonitehnoloogia vallas, eriti Venemaa ja Ukraina vahel, aga ka NATO ja teiste riikide seas, kommenteerib väljaanne.

Mis võis juhtuda?

Kuigi täpset põhjust, miks Venemaa omaenda drooni alla tulistas, ei ole kindlalt teada, on olemas mitmeid võimalikke selgitusi, avaldab War Zone.

Üks kõige tõenäolisem hüpotees on, et operaatorid kaotasid oma võimsa drooni üle kontrolli ja see kaldus ohtlikult Ukraina kontrollitud õhuruumi sügavusse.

Ukraina ja Venemaa vahelise konflikti tingimustes, kus elektrooniline sõda on väga aktiivne, võivad tehnoloogilised ja elektroonilised häired eriti just selliste keerukate droonide puhul saada saatuslikuks. Venemaal on tavaks hoida valmis hävituslennukid, et sellistes olukordades oma tehnoloogia kiiresti hävitada, enne kui see vaenlase kätte satub.

Üsna sarnaseid juhtumeid on olnud ka USA-l. Näiteks kaotasid nad drooni RQ-170 Sentinel Iraanile 2011. aastal, mis osutus tundlikuks intsidendiks. Selle tagajärjeks võis olla Iraani droonitööstuse hilisem kiire areng, kuna allakukkunud lennumasinast võidi leida uusimaid tehnoloogilisi lahendusi, mida ise järgi proovida.

Vene mehitamata lennuki S-70 Ohotnik alla kukkumine Ukraina kontrollitud aladel oleks Venemaale suur probleem ühelt poolt muidugi nii kalli ja uue tehnoloogia kaotuse pärast kui ka võimaliku mainekahju ja tehnoloogialahenduste lekkimise tõttu.

Nii näibki paljude ekspertide sõnul loogilisena, et droon hävitati ise, enne kui see (tervena) vaenlase kätte langeks, kuna sellise keeruka tehnoloogia sattumine Ukraina või tema liitlaste kätte kujutaks endast tõsist turvariski.

Mida kujutab endast S-70 Ohotnik?

S-70 Ohotnik-B, NATO-s tuntud ka kui Hunter-B, on Venemaa uusim mehitamata lahingulennuk (UCAV), mille on välja töötanud lennukitootjad Suhhoi ja MiG.

2019. aastal tehti esimese prototüübiga katselend, 2021. aastal näidati avalikkusele esimest valmis mudelit. Venemaa kaitseministeerium on lubanud S-70 kasutusele võtta 2024. aastal.

S-70 põhineb varasemal Mikoyan Skati disainil ja sisaldab Sukhoi Su-57 hävitaja täiustatud tehnoloogiaid. Sellel on kolmnurkse tiiva disain, mis suurendab varjamisvõimet, muutes drooni radari abil raskesti tuvastatavaks. Valmistamisel on kasutatud komposiitmaterjale ja radarikiiri neelavaid katteid, mis aitavad vähendada õhutõrje poolt avastamist.

Mehitamata lennuki tiibade siruulatus on umbes 20 meetrit, kere pikkus 14 meetrit, maksimaalne kiirus kuni 1000 km/h, lennuulatus kuni 6000 km. Kasulik kandevõime on kaks tonni laskemoona, lennuk ise aga on üsna raske, 20 tonni.

Mille ukrainlased kätte said?

War Zone mainib, et on üsna üllatav, et see salajane tehnoloogia nii kaugele Ukraina kohale sattus rindejoone sellisel lõigul, kus on tõhus õhukaitse ja väga tugev elektrooniline häirimine. Üllatav on ka asjaolu, et see juhtus kaugel Ukraina valduses oleva territooriumi kohal.

Siin on nüüd kaks võimalust: kas venelastel oli tõesti niivõrd tõhus tehnika, et ukrainlaste kohal nii kaugele lennata või neil lihtsalt alguses väga vedas, kuni lõpuks sügaval Ukraina kontrollitud territooriumil kaotati kontroll salajase lennuvahendi üle. Siiski polnud see vahemaa liiga pikk, et teise hävitajaga oma lennuvahend alla tulistada.

Esimesed pildid sotsiaalmeedias näitasid, et tegemist polnud SU-25 hävitajaga, nagu esialgu arvati, vaid mehitamata lennukiga S-70.

Videotest on näha, et ümbruses on toimunud küll suur tulekahju, kuid osa lennuki tükke on veel päris hästi säilinud ning seega on, mida uurida.

Nii Venemaa kui ka Ukraina sõjablogijad pakuvad välja versiooni, et UCAV üle kaotati kontroll, mis viis otsuseni see droon alla tulistada, kirjutab Aviationist ning avaldab sotsiaalmeediasse postitatud pilte, kust on näha, et päris kõik siiski alla kukkudes ei hävinud. Millist raketti alla tulistamiseks kasutati, pole veel selge.

Ülalolevast videost ja piltidelt on ka näha, et droon ei olnud kaetud mingi imelise radarisignaale neelava kattega, vaid oli tavalisest needitud alumiiniumist.

Venemaa võtab riske

See juhtum näitab, et Venemaa võtab lahingus juba üsna suuri riske, tuues oma kõige arenenumad sõjamasinad aktiivsetesse konfliktipiirkondadesse. Kuigi selliseid süsteeme katsetatakse sõjanduses üsna tihti ka reaalsetes lahingutingimustes, et nende võimekust hinnata, kaasneb sellega oht, et tehnoloogia võib alt vedada ja niimoodi vaenlase kätte sattuda.

Olukord, kus droon tulistati alla Ukrainas, võib olla Venemaa jaoks oluline tehnoloogiline kaotus, mis võib pakkuda Ukrainale ja tema liitlastele väärtuslikku luureinfot.

Lõpuks toob see juhtum esile ka Ukraina õhukaitse võimekuse ja olukorra keerukuse rindepiirkonnas, kus iga õhulend võib lõppeda ootamatult. Kas Venemaa elektrooniline sõjapidamine aitas nende õhusõidukitel sellises ohtlikus piirkonnas ellu jääda või oli see lihtsalt juhuslik õnn, jääb hetkel teadmata, avaldab War Zone.

S-70 Ohotniku rusud on väga ahvatlev võimalus uurida, milline on Vene sõjatehnika praegune tipptase. Rusud on ilmselt juba võimalikult kiiresti allakukkumise kohast minema viidud, sest kui Venemaa suudab nende täpse asukoha määrata, prooviksid nad kindlasti seda tabada tõenäoliselt mõne ballistilise raketiga, et jäänused kõrvaldada.

Tagasi üles