Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Suur tehisaru häkaton Riias: võitis valede kammitseja

Copy
tehisaru häkaton: väljast midagi glamuurset selles pole, kui tudengid keelemudeleid ja suuri andmebaasse tehisaru teenistusse rakendavad. Lihtsalt istumine mentori seltsis ja vahepeal natukle magamine, kirjutamine, koodi testimine ja seekord tuli ka video oma tegemistest teha.
tehisaru häkaton: väljast midagi glamuurset selles pole, kui tudengid keelemudeleid ja suuri andmebaasse tehisaru teenistusse rakendavad. Lihtsalt istumine mentori seltsis ja vahepeal natukle magamine, kirjutamine, koodi testimine ja seekord tuli ka video oma tegemistest teha. Foto: Kaido Einama

Riias toimus nädalavahetusel 48 tunni häkaton, mis tähendas kahte unetut ööd, natuke programmeerimist ja palju planeerimist. Baltimaade AI häkaton tõi Riia Tehnikaülikooli kokku 150 tudengit, kes asusid kahe ööpäeva jooksul arendama tehisintellektil põhinevaid uusi lahendusi. Kuna me oleme tehisaru võidujooksus muust maailmast natuke maha jäämas, siis on selliseid järele sprintimisi vaja, uskusid nii osalejad kui korraldajad. 

Häkaton, mille eesmärk oli lahendada hariduse, avalike teenuste ja sotsiaalse kaasamise probleeme, pidi välja tooma loovuse ja tiimitöö oskused. Häkatoni võitjaks osutus Läti meeskond, kelle loodud AI-põhine faktikontrollija tõotab tulevikus võidelda valeinfo levikuga.

Baltimaade tulevikku kujundavad tudengid kogunesid Riia tehnikaülikooli arhitektuuri- ja disainiinstituudi ruumidesse, kus algas tehisaru häkaton. Selleks oli kogunenud 150 tudengit Eestist, Lätist ja Leedust.

Avapäev: tekkinud on suurte ideede alged

Reede õhtul alanud kick-off üritusel tutvustati osalejatele häkatoni põhiteemasid ning partnerite ootusi.

Üritust toetasid suurkorporatsioonid Meta ja IBM, mis pakkusid osalejatele ligipääsu tipptasemel suurtele keelemudelitele nagu Llama ja IBM-i serveritele.

Meta Baltikumi regionaalne avalike suhete juht Vitnija Saldava ütles avakõnes, et tehisarul on tõesti tohutu potentsiaal, mis võib tuua ühiskonda ja majandusele uusi võimalusi. Avatud lähtekoodiga lahendused, nagu Llama mudelid, annavad tudengitele tööriistad, mida saab tasuta kasutada.

Vitnija Saldava peab tehisintellekti häkatoni algatust väga tähtsaks, et tudengeid selle valdkonnaga rohkem kurssi viia ja häid lahendusi leida. «Ükski praegune tehnoloogia ei paku rohkem võimalusi ühiskondadele ja majandustele kui tehisintellekt ning ma usun, et just avatud lähtekoodiga tehisaru kogukond on selles kõige edukam,» ütles ta avakõnes, «meie Llama mudeleid on 2023. aasta algusest alla laaditud sadu miljoneid kordi ja need on juba loonud päris mõjusaid lahendusi, muuhulgas ka siin, Baltimaades.»

Vitnija Saldava.
Vitnija Saldava. Foto: Kaido Einama

Baltimaade ühe tuntuima tehisintellekti-tõlkefirma Tilde missioon on väiksemate keelte toetamine masintõlke ja inimese-masina vestlusmootorite abil. Tilde esindaja tõi kick-offil esile väljakutse, et kuigi suurem osa AI andmestikust on ingliskeelne, on masinõppe abil siiski võimalik saavutada häid tulemusi ka väiksemates keeltes vähemate andmetega. Suured baasmudelid kasutavad 90% inglisekeelseid andmeid ning ülejäänud 10% jaguneb kõigi muude keelte vahel.

Tehisaru koolitamine väikeste keelte puhul on aga kulukas ja nõuab rohkem ressursse, kuna keeleandmed on haruldasemad.

Indrek Seppo, majandusministeeriumi AI programmijuht.
Indrek Seppo, majandusministeeriumi AI programmijuht. Foto: Kaido Einama

Eestit esindanud Indrek Seppo, tehisaru ehk AI programmijuht majandusministeeriumist, jagas oma mõtteid andmeturvalisuse, keele ja kultuuri keerukuse teemadel.

Tema sõnul nõuab AI lahenduste loomine väikeste riikide jaoks rohkem andmeid ja kultuurilise konteksti mõistmist.

Kui tehisaru juba keelt mõistab, siis peab see järgmisena aru saama ka kultuurist. Kuidas lugeda andmetest välja kultuuri? Seppo peab seda järgmiseks oluliseks küsimuseks, millele vaja vastus leida.

Andmete täpsus on muidugi ka järgmine suur probleem. Mõned andmed on aegunud, kuidas neid välja võtta, küsib Seppo, «aga praegu on eriti põnev elada ja kõike seda näha, mida AI teha suudab.»

Vestlusring enne tehisaru häkatonile asumist võttis ette mõned tehisaru suuremad probleemid praegu.
Vestlusring enne tehisaru häkatonile asumist võttis ette mõned tehisaru suuremad probleemid praegu. Foto: Kaido Einama

Muidugi ei saa ühel tehisaru üritusel ka paneeldiskussioonita, kus asjatundjate ees rulluvad lahti selle valdkonna suured probleemid, millele vaja lahendusi leida.

Indrek Seppo viskab õhku väite: on üks amet, mida AI ei asenda: lasteaiaõpetajaid.

Evalds Urtans Riia ülikoolist on põhimõtteliselt nõus: ta tuletab meelde, et on üks ulmekas, kus AI kasvatas lapse üles, seda lugedes saab selgeks, et niimoodi järgi teha ei tasuks tõesti.

Evalds Urtans, kes on tehisaru ja keelemudeleid uurinud, annab ka ühe praktilise vihje, mida tasub kõigil ChatGPT ja teiste keelemudelitega vestlejatel arvestada: «viisakas ei pea olema, kui keelemudelilt midagi küsid, sest just esimesed sõnad on kõige olulisemad, mida analüüsitakse ja viisakus ei anna vastusele midagi juurde, pigem vastupidi.»

Seega tuleb tehisaruga suhtlema hakates asuda kohe asja juurde, et see viisakusväljendeid ei hakkaks analüüsima.

Vilniuse tehnikaülikooli professor Simone Romanovskaite arvab, et tegelikult tehisaru ikka mõjutab lasteaeda ka: «Me ei pea enam guugeldama nii palju, vaid saame küsida kirjanduse ja muude teadmiste kohta, ennustada AI abiga jne. Kuid see nõuab ka oskusi. Meditsiinis näiteks uusi ravimeid otsides ei pea tehisintellektil laskma ravimit ise lõpuni valmis teha, aga võib lasta soovitada kõige paremaid variante, mida inimestel edasi uurida tasuks.»

Kui tudengid saalist tuulid kaasa võtavad ja kõrvalolevaasse laudadega täidetud saali lähevad, võivad esinejad puhkama minna. Häkatoni osalejatel aga algab enamusel unetu öö.

Teine päev: ideed vormuvad prototüübiks

Laupäeva hommikul, pärast pikka ööd, olid töölauad endiselt rahvast täis, aga juba hõredamalt. Õhtul oli näha ka tiime linna peale liikumas, et kuskil natulke omaette vaiksemas bnurgas asju arutada. Hommikul aga tabas Riiat ja Eriti Daugaval asuvat Kipsala saart, kus Riia tehnikaülikool asub, nii paks udu, et isegi kõrvalmaju polnud näha. 

Paljud olid küll magamata, kuid endiselt reipad, sest saabusid Team Coachid ehk juhendajad, kes liikusid vaikselt ühe laua äärest teise äärde, uurides, kuhu on vahepeal jõutud.

Mõni seltskond oli Meta LLama suure keelemudeli andmed alla laadinud, mõned paigaldasid midagi IBM-i serveritesse, lahi oli nii LLama kui Claude´i vestlusrobotite aknaid, Google´i otsingumootori kõrval kasutati ka tehisaru mootorit Perplexity.

Mõni aga täitis midagi värviliste lahtritega Exceli tabelisse vanakooli moodi.

Üks olulisemaid asju, mida tiimidelt juba vaikselt oodati, oli funktsionaalne prototüüp – lahendus, mis oleks rakendatav ka reaalses maailmas ja mis juba võiks mingil määral töötada.

Tehisaru on küll hea, aga paber ja pliiats mõnikord veel paremad. Siin on AI tiimide paiknemise plaan.
Tehisaru on küll hea, aga paber ja pliiats mõnikord veel paremad. Siin on AI tiimide paiknemise plaan. Foto: Kaido Einama

Ürituse peakorraldaja Karlis Skuja sõnul on AI häkatonid omamoodi emotsionaalne rännak. Tiimid saavad vaid 48 tundi aega oma idee elluviimiseks, ja kuigi füüsilised prototüübid puuduvad, on rõhk funktsionaalse tarkvara ja lahenduste loomisel, mis võiksid ühiskonda edasi viia.

«Raha hävitab tiimi,» rõhutas Skuja, põhjendades, miks suurt rahalist auhinda seekord polegi. Küll aga ootab võitjaid võimalus külastada Meta AI laborit Pariisis ning viia oma ideed edasi Balti AI Sandboxis, Taltechi Prototronis või mujal inkubaatorites. Seal saab oma ideele ka rahalist toetust.

Töö käib teise päeva hommikul vaikselt edasi. Osa tiime eelistavad töötada suures tiimisaalis, kust mentorid neid kergemini üles leiavad, osad on kadunud kuhugi oma vaiksematesse nurkadesse.
Töö käib teise päeva hommikul vaikselt edasi. Osa tiime eelistavad töötada suures tiimisaalis, kust mentorid neid kergemini üles leiavad, osad on kadunud kuhugi oma vaiksematesse nurkadesse. Foto: Kaido Einama

Kolmas päev: mõni lahendus on juba valmis

Pühapäeva hommikuks oli häkaton jõudnud oma haripunkti. Magamata näod ja kurnatus ei ole suutnud aga ikka veel vähendada tahtmist oma prototüüp nii valmis saada, et seda kõlbaks juba esitleda.

Kümme parimat tiimid olid nüüdseks videoesitluste põhjal valitud.

Iga tiim pidi oma lahendust esitlema ning näitama ka seda, kuidas nad olid kasutanud Meta ja IBM-i tehnoloogiaid.

Võidutiimi ideeks osutus AI-põhine faktikontrollija, mis toimib brauseri lisana ja suudab kontrollida uudiste ja veebisisu usaldusväärsust. Tegemist oli meeskonnaga Lätist, kelle lahendus tõotab pakkuda reaalseid lahendusi võitluses desinformatsiooniga.

Meeskond «PPKDR» tegi Baltic AI Hackathonil valmis tööriista «ClaimCap», mille eesmärk on analüüsida sotsiaalmeedias kättesaadavate videote tõepärasust hetkel, mil neid vaadatakse. Selline süsteem aitaks veebikeskkonnas tegeleda päevakajaliste libauudiste faktikontrolliga. 

Võidutiim sõidab Pariisi, aga rahaga üle ei kuhjata. Pariisis saavad nad näha, kuidas Meta tehisintellekti oma laboris arendab.
Võidutiim sõidab Pariisi, aga rahaga üle ei kuhjata. Pariisis saavad nad näha, kuidas Meta tehisintellekti oma laboris arendab. Foto: Gints Ivuskans

Meta peaauhinna saanud meeskonnas PPKDR olid Katrīna Bukava, Oskars Putāns, Kristiāns Vinters, Pēteris Hermanis Osipovs ja Lorenss Martinsons.

Teise auhinnalise koha saavutas võistkond STOP: Toms Eduards Zinars, Oskars Vismanis ja Rebeka Birziņa. Nende meeskond töötas välja süsteemi riskantsete hangete tuvastamiseks ning tulevikus on kavas seda täiustada, et muuta avalikud hanked ja hankeprotsessid läbipaistvamaks.

Kõik lahendused põhinesid IBM watsonxi platvormil ja Llama3 mudelitel. IBM tegi neile kahele ka ettepaneku edaspidiseks koostööks.

3. koht tuli Eestisse: selle said Sten Nelson, Karl Väärtnõu, Simon Fox Kuuse ja Markus Vanatoa ning nende rakendus analüüsib tehisaru abil kasutaja mõnest asjast tehtud fotot ning annab siis kohe juhiseid sobiva taaskasutusmeetodi kohta, mis põhineb eseme materjalil ja kohalikel ringlussevõtu reeglitel. Kasutajale näidatakse ka juhiseid lähimate jäätmejaamade, näiteks akude kogumispunktide kohta.

Riias toimunud häkaton küll ei näidanud veel kõrvaltvaatajale, kui ees või järel Baltimaade tudengid oma AI oskustega on võrreldes muu maailmaga, aga üks on selge: selliste võistluste ja harjutamistega vähemalt maha ebnam ei jää ja erinevate valdkondade õppurid oskavad juba neid uusi tööriistu päris hästi kasutada. pole üldse välistatud (ja seda on varemgi juhtunud), et üritusel osalenud 34 meeskonnast võib edasi areneda ka mõni idufirma, mis hakkab AI valdkonnas rahvusvaheliselt läbi lööma.

Baltic AI Hack

Miks otsustas Meta toetada Riias toimunud tehisintellekti häkatoni?

Intervjuu Meta Ida- ja Kesk-Euroopa juhi Jacub Turowskiga

Jacub Turowski selgitas, et häkaton sobitub hästi Meta laiemasse plaani, mille eesmärk on inspireerida ja toetada tehisintellekti ning avatud lähtekoodiga AI-lahenduste arengut. Riias toimunud häkaton oli esimene sedalaadi suurüritus, kus kohal olid ka spetsiaalsed AI tööriistad nagu IBM Watsonx ja Meta Llama3, mis on tehtud spetsiaalselt tehisaru lahenduste arendamiseks.

RTU-s (Riia Tehnikaülikoolis) toimunud häkaton tõi esile nii AI võimalused kui ka väljakutsed, eriti hariduse vallas. Turowski usub, et AI-d saab kasutada praktiliselt igas valdkonnas ja loodetavasti suudab selline üritus inspireerida uusi lahendusi kasutama iga valdkonna tudengeid.

Võitjatiimil on võimalus külastada Pariisis asuvat Meta AI laborit, kus nad saavad kohtuda valdkonna ekspertidega ning näha, kuidas AI-lahendused toimivad.

Miks on Baltimaad ja Ida-Euroopa selles valdkonnas olulised?

Baltimaades ja Ida-Euroopas on aga tajutav suur vastuvõtlikkus uute tehnoloogiate suhtes. Siin regioonis on loomulik tehnoloogiale avatus, ning kohalikud startupid, näiteks Vocal Image Eestist, on juba Meta Llama mudeliga töötamas ja arendamas uusi AI-põhiseid tooteid.

Meta on koostöös Hugging Face'iga käivitanud AI kiirendi programmi, mille eesmärk on toetada Euroopa idufirmasid avatud lähtekoodiga AI-lahenduste loomisel.

Vocal Image on näiteks üks programmi võitjatiimidest, pakkudes AI-l põhinevat häälekoolituse rakendust, mis aitab kasutajatel arendada nende hääleoskusi.

Paljud tehnoloogiafirmad ei too aga oma AI-lahendusi Euroopa turule või viivad need kohale hiljem, kuna Euroopa turgu peetakse killustatuks ja regulatsioone keerukaks. Loodetavasti see probleem saab peagi ka lahendatud.

Milliseid lahendusi ja ideid loodab Meta sellest häkatonist saada?

Häkatoni käigus tekkinud lahendused toovad kasu mõlemale poolele – nii osalejatele kui ka Metale. Võitjad saavad võimaluse minna Pariisi Meta AI laborisse, kus nad saavad veelgi süvendada oma teadmisi ja arendada oma ideid edasi.

Kuidas kasutab Meta tehisintellekti sotsiaalmeedia haldamises ja kui efektiivne see on?

Meta kasutab palju AI-d sisu modereerimiseks, kuid ka inimestest eksperdid on olulised. Tehisintellekt on olnud väga efektiivne, kuid selle otsused põhinevad rangetel kogukonna standarditel.

Modereerimisel on keeruline alati täpselt määratleda, mis on valeinfo ja mis tõde. Selleks teeb Meta koostööd kohalike faktikontrollijatega, kes määravad kindlaks, kas postitus sisaldab valeinfot.

Kui valeinfo on tuvastatud, vähendatakse postituse nähtavust automaatselt kuni 80%.

Valdavalt on aga automaatne valeinfo tuvastamine efektiivne, kuid vajadusel kontrollib masina töö üle inimene.

Kuidas erinevad Meta enda keelemudelid teistest tuntud mudelitest?

Suurim erinevus Meta mudelite ja teiste vahel see, et Meta mudelid on avatud lähtekoodiga. Igaüks saab sellel platvormil luua oma AI-põhiseid teenuseid ja kasutada neid vabalt. See aitab idufirmadel ja arendajatel oma lahendusi kohandada ja viia turule kiiremini.

Meta töötab aktiivselt ka kohalike keelte toega, kuid siinsete Euroopa reguleerivate asutustega läbirääkimised veel käivad, et leida parim viis, kuidas treenida AI-mudeleid, kasutades kohalikke avatud andmestikke. Euroopa regulatsioonide ja andmekaitsepiirangute tõttu on Meta seni piiranud Euroopa ndmete kasutamist, eriti võrreldes USA ja teiste turgudega.

Mida toob tulevik tehisaru jaoks?

Meta on keskendunud AI-lahenduste edendamisele ning hiljuti toimunud Meta Connecti konverentsil tutvustati ka uusi liitreaalsuse (AR) ja laiendatud reaalsuse (XR) seadmeid, mille arendamisel tehakse koostööd EssilorLuxotticaga.

See koostöö on toonud turule uue põlvkonna nutiprillid ja nende eesmärk ongi arendada tulevikus rohkem nutikaid lahendusi, sealhulgas kantavaid seadmeid, mis tuginevad tehisintellektile ja liitreaalsusele.

Baltic AI Hacki peakorraldaja Karlis Skuja.

Kaido Einama

Ideest tähtsam on meeskond

Intervjuu Baltimaade AI häkatoni peakorraldaja Karlis Skujaga

Milline oli häkatoni meeskondade ja ideede tase?

Algselt oli plaanis vastu võtta ainult 30 meeskonda, kuid lõpuks suurendasime selle arvu arvu siiski 34-le, et kõik soovijad saaksid osaleda.

Ideed ise olid üsna erinevates olukordades: mõned olid juba alguses küpsemad, teised tulid häkatonile lihtsalt ligikaudse suunaga, kuhu minema hakata, kuid ilma konkreetse plaanita. See ongi täiesti normaalne, et häkatoni käigus muutuvad ideed ja meeskonnad kohandavad kontseptsioone.

Häkaton on koht, kus meeskonnad saavad tulla oma algsete ideedega või valida ühe partnerite esitatud väljakutsete seast. Kokku oli partnerite poolt välja käidud juba kümme  «valmis» probleemi, millele oodati lahendusi. Partnerid pakkusid lisaks andmetele ja ekspertidele ka motiveerivaid auhindu neile, kes näitavad häid tulemusi nende lahendamisel.

Häkatoni oluline osa on see, et paljud ideed, mis sündisid siin, võivad varsti saada päris töötavateks lahendusteks

Kui küpsed olid ideed enne 48 tunni häkatoni?

80% häkatonil esitletud ideedest olid täiesti uued. Häkatoni korralduses oli kindel piirang: projektid, mis olid juba avalikult või kommertslikult kättesaadavad, ei saanud osaleda.

Häkaton ole mõeldud olemasolevate projektide reklaamimiseks. Osalejad, kes on oma ideed valmis arendanud, peaksid edasi liikuma juba inkubaatoritesse ja kiirenditesse.

Häkaton on aga ideaalne platvorm, kus testida oma algset ideed enne järgmiste arenguetappide suunas liikumist.

Mis on häkatoni peamine eesmärk osalejate jaoks?

Peamine polegi alati idee ise, vaid see, kuidas meeskond suudab koostööd teha ja koos lahendusi leida. Meeskonnad, kellel on hea dünaamika ja üksteist täiendavad oskused, võivad leida lahendusi ka siis, kui idee pole algusest peale ideaalne. Hea meeskond ja abistavad eksperdid aitavad häkatoni lõpuks välja töötada töökindla prototüübi.

Paljud meeskonnad muudavad oma ideid häkatoni käigus ja see on normaalne. Pühapäeva hommik on tavaliselt «imede hommik», sest sageli on laupäeva õhtuks tiimid üsna räsitud ja palju ebakindlamad oma lahenduse toimimise osas. Kuid just viimasel ööl vastu pühapäeva sünnivad tihti head töötavad prototüübid.

Milline oli osalejate tehniline tase, kui palju osatakse kasutada tehisaru tööriistu?

Häkatoni osalejad olid erineva tasemega – 150 osalejast umbes 110 tehnilise taustaga, ülejäänud äri ja disaini valdkonnast.

Osalejate seas oli nii esmakursuslasi kui magistrante, seega oli tehniline tase üsna erinev. Häkatoni üks eesmärke ongi õppida ja avastada uusi tehnoloogiaid.

Üks hindamiskriteeriume oligi see, kuidas osalejad kasutasid oma projektides AI-tehnoloogiat. Kuigi mõnel polnud võib-olla kõiki tehnilisi oskusi, suhtlesid nad ekspertidega, proovisid uusi lahendusi ja õppisid tehnoloogiate integreerimist.

Mis oli häkatoni lõpuks kõige olulisem?

Lisaks ideedele on häkatonil oluline meeskonna dünaamika ja oskus õppida uutest tehnoloogiatest. Lõppeesmärk on avastada uusi viise AI-tehnoloogia kasutamiseks ja luua toimivad meeskonnad, kes suudavad hiljem oma ideid edasi arendada. Häkaton pakub ainulaadset võimalust katsetada ja õppida, isegi kui lahendus pole algusest peale ideaalne – lõpuks on see protsess, mis loeb.

Kokkuvõttes on häkaton mitte ainult intensiivne 48-tunnine töö, vaid ka väärtuslik kogemus, kus osalejad saavad avastada uut maailma, õppida AI-tehnoloogia kasutamist ning töötada koos põnevate meeskondade ja ekspertidega.

Tagasi üles