Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Elektriautodel on kaks peamist probleemi, kumbki neist pole sõiduulatus (1)

Copy
Kohti, kus oma autol juhe seina pista, polegi nii palju, kui kodus laadida ei saa.
Kohti, kus oma autol juhe seina pista, polegi nii palju, kui kodus laadida ei saa. Foto: Andreas160578 / Pixabay

Elektriautod on sageli esile tõstetud kui võti tuleviku rohelisemaks liikumisviisiks. Siiski seisavad elektriautode omanikud ja tootjad praegu veel silmitsi kahe olulise probleemiga, mis vähendavad nende sõidukite potentsiaali keskkonnasõbraliku valikuna.

Ühelt poolt tekitab keskmisest rikkamate omanike (sest elektriautod on kallimad) suurem tarbimine kokkuvõttes nende oodatust suurema keskkonnajalajälje, teine probleem aga on laadimise infrastruktuur, mis kipub endiselt olema ebapiisav, et täielikult toetada kõigi üleminekut elektriautodele.

Rikaste elektriauto omanike keskkonnajalajälje probleem

Uuring, mille viisid läbi psühholoogid ja majandusteadlane Turu ülikoolist, näitab, et elektriautode omanikud, olles keskmisest jõukamad, jätavad endast maha keskmisest oluliselt suurema süsiniku jalajälje.

Kuigi elektriautod ise ei tooda sõidu ajal otseseid heitmeid, selgub, et nende omanikud kulutavad selle võrra palju rohkem energiat ja tarbivad rohkem tooteid, mille tootmine ja transport suurendab ühtlasi kasvuhoonegaaside emissioone.

Paljude jõukate elektriauto omanike jaoks on elektriliikur küll võimalus näidata, nagu nad oleksid keskkonnasäästlikumad, kuid kokku kipub nende keskkonnajälg olema ikkagi suurem kui keskmisel sisepõlemismootoriga auto omanikul, näitas Turu ülikooli teadlaste uuring.
Paljude jõukate elektriauto omanike jaoks on elektriliikur küll võimalus näidata, nagu nad oleksid keskkonnasäästlikumad, kuid kokku kipub nende keskkonnajälg olema ikkagi suurem kui keskmisel sisepõlemismootoriga auto omanikul, näitas Turu ülikooli teadlaste uuring. Foto: Ben Kerckx / Pixabay

See, et elektriauto on tihti jõukamate inimeste ost, tähendab, et nende üldine tarbimine, sealhulgas pikemad reisid ja suurem energiakasutus, on üle keskmise.

Turu ülikooli uurimisrühm tugines 2022. aastal tehtud CLIMATE NUDGE uuringule, milles osales üle 3800 vastaja.

Analüüsi tulemused näitasid, et elektriautode omanikud olid mitte ainult jõukamad, vaid ka kõrgemalt haritud ja sõitsid aastas maha palju rohkem kilomeetreid, kui bensiini- või diiselautode juhid.

Uuring toob välja, et elektriautode omanikud kasutavad rohkem energiat, millest suur osa toodetakse fossiilkütustel põhinevates elektrijaamades. Seega ei suuda ületada elektriautode madalam otsene heide nende omanike suuremat üldist tarbimist ja keskkonnamõju.

Kokkuvõttes leidis uurimisrühm, et elektriauto kasutamine iseenesest ei vähenda oluliselt omaniku süsiniku jalajälge, kuna üldine tarbimine on endiselt suur.

Laadimisvõimaluste puudujäägid takistavad elektriautode levikut

Lisaks omanike keskkonnamõjule on elektriautode leviku üheks suurimaks takistuseks praegu mitte läbisõit, mis ulatub tavaliselt igapäevastest keskmistest sõitudest palju kaugemale, vaid ebaühtlaselt arenenud laadimisvõrgustik, kirjutab Alan Jenn The Conversationis.

Kuigi viimastel aastatel on tehtud märkimisväärseid edusamme laadimisvõrgustiku arendamises, on sellega seotud probleemid endiselt üks peamisi muresid, mis elektriautode juhte kimbutavad.

Näiteks USAs on viimase nelja aasta jooksul avalike laadimispunktide arv küll kahekordistunud, kuid usaldusväärsuse küsimused on endiselt laialt levinud.

Laadimisvõrk küll laieneb kiiresti, kuid isegi väheste elektriauto kasutajate jaoks on see veel hõre ja kohati halvasti toimiv.
Laadimisvõrk küll laieneb kiiresti, kuid isegi väheste elektriauto kasutajate jaoks on see veel hõre ja kohati halvasti toimiv. Foto: Blomst/Pixabay

Uuringud näitavad, et peaaegu kolmandik avalikest kiirlaadijatest on sageli rivist väljas või töötavad liiga aeglaselt.

Probleeme tekitavad ka keerulised maksesüsteemid, ebausaldusväärsed mobiilirakendused laadimisjaamade leidmiseks ning pidevad katkestused laadimisprotsessis. See võib tekitada masendust ja muuta elektriautode kasutamise keerulisemaks, eriti nende jaoks, kellel puudub võimalus laadida autot kodus, näiteks kortermajade elanikel.

Ehkki tehnoloogia areneb pidevalt, sealhulgas kiirlaadijad, mis suudavad autot laadida vähem kui kümne minutiga, ja uued standardid lihtsustavad laadimise protsessi, ei ole laadimisvõrgustik veel piisavalt usaldusväärne, et täielikult toetada elektriautode massilist kasutamist.

Samuti esineb probleeme laadijate hoolduse ja ummistunud laadimisjaamadega, kus sisepõlemismootoriga autod blokeerivad parkimiskohti.

Kuidas neid elektriautode väljakutseid lahendada?

Kuna elektriautod on kesksel kohal keskkonnasõbralikuma tuleviku loomisel, tuleb nende kasutusele võtu takistused ületada.

Esiteks tuleb arvestada sellega, soovitavad teadlased, et elektriautod pole lahendus kogu tarbimismajanduse keskkonnajalajäljele — rikkad tarbijad jätkavad suuremat mõju ka elektriautosid kasutades.

Teiseks tuleb laadimise infrastruktuuri veel oluliselt parandada nii kvantiteedis kui ka kvaliteedis, et kindlustada mugav kasutamine.

Kui lahendatakse need kaks olulist probleemi, millest üks eeldab ka elektriautode hinna langemist ning teine laadimise kättseaadavamaks muutmist, võivad elektriautod täita oma lubadust keskkonnasõbraliku alternatiivina sisepõlemismootoriga autodele. Siiani on aga selge, et pelgalt elektriauto ostmine ei pruugi olla piisav, et tagada väiksem keskkonnajalajälg. Vajalik on teadlik tarbimine ja toimiv taristu.

Tagasi üles