NASA: tahame kosmose koju kätte tuua – pakkuge meile uute uurimisaparaatide ideid

Sellised näevad välja võimalikud röntgen ja infrapuna tehiskaaslased, millega kavatsetakse järjekordseid universumi saladusi avama asuda. NASA plaanib nende kavade peale kulutada miljard dollarit. Foto: NASA

NASA on aastate jooksul saatnud mitmeid kosmoselaevu üle kogu Päikesesüsteemi ja isegi kaugemale. Nende hulgas on mehitatud laevu orbiidil ja Kuulgi kuni «robotuurijateni». Nüüd on NASA teatanud uuest kategooriast: Uurimissondid, mis täidab tühimiku lipulaevade – nagu seda oli kosmosesüstikud – ja väiksemate missioonide vahel. Selle kategooria esimesed kaks kavandatud missiooni on röntgenikiirguse satelliit ja astrofüüsika jaoks mõeldud kaug-infrapuna-sond (Advanced X-ray Imaging Satellite ja Probe Far-Infrared Mission for Astrophysics).

NASA uus uurimissondide (Probe Explorers) programm on loodud tähelepanuväärste ideede arendamiseks universumi uurimisel. Tegemist on ühe suurima astrofüüsikaprogrammiga NASA ajaloos. Tegemist on uue ja suhteliselt kiirelt kävitatavate ning maksumuselt pigem soodsama poole kosmoseuurimiskavadega, millega loodetakse rohkem uut teavet kiiremini teadlasteni tuua.

Nicola Fox, NASA teadusmissioonide direktoraadi (Science Mission Directorate) asejuht, ütles, et see programm on viimas loovust uuele tasemele, lisades, et valitud kontseptsioonid võivad võimaldada murrangulist teadustööd, mis vastab aastakümne tähtsaimatele astrofüüsika prioriteetidele, arendades samal ajal võtmetehnoloogiaid tulevaste lipulaevamissioonide jaoks ja pakkudes võimalusi kogu teadlaskonnale.

Kahe kavandatava missiooni üksikasjad on nüüd põhjalikuma vaatluse all. Mõlemad saavad 12 kuu pikkuseks kontseptsiooniuuringuks 5 miljonit dollarit. Pärast seda perioodi viiakse läbi detailne hindamine, et 2026. aastal valida üks projekt, mis saadetakse missioonina kosmosesse 2032. aastal. Valitud missioonist saab NASA esimene uurimssondide programmi järjekordne osa.

Kaks esimest kandidaati: röntgen- ja infrapunavaatlused

Esimene kavandatud missioon, Advanced X-ray Imaging Satellite, on loodud kõrge lahutsvõimega universumi vaatlemiseks. See on ideaalne tööriist supermassiivsete mustade aukude ja galaktikate evolutsiooni uurimiseks. Missiooni juhtivteadlane, Marylandi Ülikooli professor Christopher Reynolds, loodab selle abil töötada edasi eelmiste röntgenteleskoopide tulemuste põhjal, et paremini mõista universumis toimuvate suurte sündmuste jõuallikate päritoli.

Teine missioon, Probe Far-Infrared Mission for Astrophysics, keskendub kauginfrapunakiirguse uurimisele. Selle 1,8-meetrine teleskoop on kavandatud kosmoses leviva infrapunakiirguse avastamiseks. Kuigi James Webbi kosmoseteleskoop (JWST) on samuti infrapunavõimekusega, kataks uus plaan elektromagnetilise spektri selle osa, mis jääb JWST ja raadioteleskoopide vahele. Seda projekti haldab NASA Jet Propulsion Laboratory ning see püüab vastata küsimustele planeetide, supermassiivsete mustade aukude, tähtede ja kosmilise tolmu päritolu kohta.

Uus samm NASA pikimaajalises programmis

NASA Explorers-programm, mis käivitati 1958. aastal, on agentuuri vanim jätkuv programm, millest uurimissondide programm moodustab vaid väikese osa. Selle programmi peamine eesmärk on pakkuda sagedasi ja madala maksumusega sissevaateid kosmosesse. Missioonid on teadustasemel juhitud ning peavad olema kooskõlas NASA teadusmissioonide direktoraadi astrofüüsika ja heliosfääri programmidega. Explorers-programmil on olnud märkimisväärne edu alates selle loomisest, alates Maa kiirgusvööde avastamisest kuni rohkem kui 90 teadusliku missiooni kosmosesse saatmiseni.

Allikas: Phys Org