:format(webp)/nginx/o/2024/10/24/16438924t1h6b2b.jpg)
SAHA 2024 messil Istanbulis tutvustas Türgi kuulus droonitootja Baykar oma uuenduslikku autonoomset lahingudrooni Bayraktar Kizilelma, mis tähistab olulist sammu edasi Türgi õhuvõimekuses. 2022. aastal esitletud suur reaktiivdroon on varustatud Ukrainas toodetud mootoriga. Lennumasina eripäraks on lühikeselt rajalt õhkutõusmise võimekus, sealhulgas sõjalaevadelt startimine.
Õhk-õhk lahinguvõimekuse ja arenenud tehisintellekti funktsioonidega varustatud droon esindab Türgi kaitsetööstuse püüdlusi laiendada oma autonoomset relvastust täppislöökide ja õhutõrjevõimekusega. Kizilelma tuli esmakordselt avalikkuse ette 2022. aastal, kui selle tootja Baykari droonid Bayraktar tegutsesid edukalt ukrainlaste käes Venemaa invasioonirünnaku tagasitõrjumiseks.
Messil kinkis Baykari tegevjuht Haluk Bayraktar kuldtikandiga Bayraktar KIZILELMA mudeli Ukraina asevälisministrile Andrii Sybihale, kirjutab Army Recognition. See sümboolne žest toimus Sybiha visiidil kaitsetehnoloogia näitusele Istanbulis, et rõhutada Ukraina ja Türgi tihedat koostööd kaitsetehnoloogia vallas.
Bayraktar Kizilelma on loodud saavutama maksimaalset lennukõrgust 14 km, tööalase kõrgusega 7,6 km. Lennuaeg ületab nelja tunni piiri, mis teeb drooni sobilikuks visuaalse vaatevälja piiridest väljapoole ulatuvateks missioonideks. Droon saab jõu AI-25TLT turboreaktiivmootorist, mis on toodetud Ukraina tehases, võimaldades lennata kruiisikiirusel 0,6 MACH ja maksimaalse kiirusega 0,9 MACH. Helikiirusele lähenev võime annab droonile kiire reageerimise operatiivsetes olukordades.
Maksimaalne stardikaal 8500 kg ja kandevõime 1500 kg. Drooni pardal on täielik andurite ja relvasüsteemide pakett, sealhulgas elektro-optiline sihtimissüsteem, mitmemoodiline AESA radar ja infrapunaotsingu ning jälgimise süsteem (IR).
Relvastuse osas võib Kizilelma kanda lasersihtimisega laskemoona ja pikamaa tiibrakette, sealhulgas sub-, trans- ja ülehelikiirusel versioone. Need tehnilised omadused muudavad selle platvormi väga mitmekülgseks, sobides nii luuremissioonideks kui ka sügavaks löögiks kõrge väärtusega sihtmärkide vastu.
Kizilelmal on intelligentne parvesüsteem ja mitmeanduriline liitmissüsteem, mis võimaldab GPS-ist sõltumatut navigeerimist ja täiustatud situatsiooniteadlikkust. Selle võimekus õhk-õhk lahingutes tõendab arenenud tehisintellekti tehnoloogiate integreerimist, mis võimaldab droonil iseseisvalt opereerida, säilitades samas usaldusväärse side satelliitside (SATCOM) ja varundussidesüsteemide kaudu.
Bayraktar Kizilelma tegi septembris oma kolmanda tootmisprototüübiga esimese lennu. See toimus Çorlu asuvas AKINCI lennutesti ja koolituskeskuses ning tähistas olulist verstaposti Türgi lahingudroonide arenduskavas. Enne lendu läbis prototüüp mitmesugused maapealsed katsed, sealhulgas mootori käivitamise, autonoomse rullimise ja õhkutõusmise testid. Uue järelpõlemismootoriga varustatud prototüüp on saanud struktuurseid täiustusi ja uuendusliku avioonika arhitektuuri, võimaldades nüüd läheneda ülehelikiirusele.
/nginx/o/2024/10/24/16438929t1hc121.jpg)
Värske arendatav mudel on mõeldud tegutsema lühikese tekkidega laevadelt, nagu näiteks TCG Anadolu, mis ongi tulevikus mõeldud kasutamiseks droonikandjana, pakkudes Türgile olulisi strateegilisi eeliseid merel ja mehitamata õhukaitses. Plaanis on panna Kizilelma grupid ka parvlema ja lendama formatsioonides.
2023. aastal teatas Baykar plaanist luua Ukrainasse ühine uurimiskeskus ja droonide tootmistehas.
Bayraktar Kizilelma projekt, mis algatati Baykari enda vahenditega 2021. aastal, on arenenud kiirelt. Esimene lend toimus vaid kuu pärast esimese tootmisüksuse loomist 2022. aasta novembris.
Õhusõiduki väljatöötamine tähistab olulist sammu Baykari jaoks uude valdkonda, kuna selle varasemad Bayraktari droonid olid tunduvalt väiksemad. Pigem täidab see juba mehitamata hävitaja funktsioone teatud olukordades.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)