Päevatoimetaja:
Kaido Einama

USA armee katsetab tavarelvade automaatseid täppissihikuid droonide tapmiseks

Copy
USA mereväelased katsetasid Hawaii merejalaväebaasis toimunud demonstratsioonil jalaväe automaatrelvaga M27 ühendatud tulejuhtimissüsteemi ZeroMark, mis peaks olema hea odav vahend droonitõrjeks. See aitab ka vähem osaval sõduril väga täpselt drooni sihtida.
USA mereväelased katsetasid Hawaii merejalaväebaasis toimunud demonstratsioonil jalaväe automaatrelvaga M27 ühendatud tulejuhtimissüsteemi ZeroMark, mis peaks olema hea odav vahend droonitõrjeks. See aitab ka vähem osaval sõduril väga täpselt drooni sihtida. Foto: Jonathan Beauchamp / USA merevägi

USA merejalavägi katsetab uut automatiseeritud sihtimissüsteemi, mis lubab igal sõduril relvaga täpsemalt reageerida kasvavale drooniohule lahinguväljal, isegi kui ta pole täpsuslaskur. ZeroMark Fire Control System (FCS), mille sihtimisautomaatika parandab täpsust mehitamata lennuvahendite sihtimiseks, on praegu testimisel Hawaii osariigis merejalaväe 3. diviisis.

New Yorgis asuva idufirma ZeroMark arendatud süsteem on saanud toetust riskikapitalifirmadelt, sealhulgas Andreessen Horowitzilt ja Ground Up Venturesilt, samuti on juba teadus- ja arendustegevuseks eraldatud 7 miljonit dollarit (6,5 miljonit eurot).

ZeroMark FCSi süsteem toetub arenenud masinnägemise tehnoloogiale, kasutades sihtmärkide reaalajas tuvastamiseks ja jälgimiseks kaameraid ja LiDAR-radareid.

Motoriseeritud kaba aitab peenhäälestada sihtimist

Lahenduse eripäraks on motoriseeritud kaba, mis kohandab relva nurka ja optimeerib lasu täpsust, võimaldades laskuril droone tõhusamalt sihtida.

Erinevalt näiteks Iisraeli firma Smart Shooter SMASH 2000 sarja sihtimisabilisest kasutab ZeroMark FCS täiustatud nägemisalgoritme, mis juhivad relva raua liikumist, tehes ka väikeseid nurkade kohandusi, et laskejoon oleks optimaalne.

ZeroMarki tulejuhtimissüsteemi tuumaks on väike pardaarvuti, mis aitab sihtida ning juba mainitud motoriseeritud kaba. ZeroMarki tegevjuht Joel Anderson selgitas, et kaba virtuaalne pöördepunkt õla ja relva vahel võimaldabki täpsusastme peenhäälestamist, kompenseerides drooni ja laskuri liikumisi ning pöördemomendi tekitatud häiringuid.

Süsteemi paigaldamine relvale võtab aega kõigest 30 sekundit, mis muudab droonide tõrjumise lihtsasti ja kiiresti hallatavaks iga sõduri jaoks. Anderson tõi demonstratsioonil esile, et süsteem muudab väikese drooni tabamise 180 meetri kauguselt sama lihtsaks kui 18-meetrise läbimõõduga ringi tabamise, muutes sellise täpsuse kättesaadavaks paljudele sõduritele, kes pole täpsuslaskurid.

Kui sõdur pole täpsuslaskur, siis võib ta ometi üsna hästi väikesele droonile pihta saada, kuna laskeasendit korrigeerib motoriseeritud kaba ja masinnägemine.
Kui sõdur pole täpsuslaskur, siis võib ta ometi üsna hästi väikesele droonile pihta saada, kuna laskeasendit korrigeerib motoriseeritud kaba ja masinnägemine. Foto: Jonathan Beauchamp / USA merevägi

Eeskujuks Tesla automaatpiloot

ZeroMarki asutajana ja endise USA mereväe liikmena ning MongoDB esimese turvajuhi kohusetäitjana ammutas Anderson inspiratsiooni Tesla sõiduauto autopiloodilt, mille juhtimiskogemus pani teda mõtlema, miks sarnast tehnoloogiat ei võiks kasutada sõdurite hüvanguks.

Nähes kasvavat vajadust droonivastaste lahenduste järele, tutvustas ta oma prototüüpi a16z partneritele, kes toetasid iduettevõtte käivitamist 2022. aastal.

ZeroMark keskendub eranditult ründedroonide vastasele kaitsele. Kuigi relvasüsteemi, «mis kunagi ei eksi» kontseptsioon võib tekitada vastuolusid, rõhutab Anderson, et firma hoidub süsteemi müümisest õiguskaitseorganitele, sest tema sõnul pole maailm veel selleks valmis ja ta ei soovi näha tehisintellekti juhitavaid relvi politsei käes. Vastutustundliku kasutuse tagamiseks on süsteemile lisatud kaugjuhtimine, litsentsipõhine aktiveerimine ja üksuste haldamise võimalused.

Turvafirmad juba kasutavad

Kuigi politseiüksuste jaoks on piirangud, on FCSi lahendusi juba kasutusele võtnud eraõiguslikud turvafirmad, et kaitsta kaubalaevasid drooniohu eest ning et võidelda piraadirünnakute vastu.

ZeroMark peab läbirääkimisi ka Ukrainasse sihtimisseadmete saatmiseks ning lepib kokku USA kaitseministeeriumiga, et testida ja hinnata süsteemi suuremate tellimuste võimalusi.

Lisaks automaatsele sihtimisele näeb Anderson tulevikus ZeroMarki tarkvara rakendamist ka muudes kohtades, näiteks droonitüübi, lennuvahendi päritolu või kaalu tuvastavate kaamerate loomisel. Pikemas perspektiivis kujutab ta ette süsteemi integreerimist näiteks sõduri peakomplekti või heliliidesesse, mis edastaks sõduritele reaalajas kriitilist infot.

Andersoni arvates suured süsteemid, nagu lennukikandjad, ei võida enam sõdu. Seda teevad sõdurid ja idufirma juht soovib, et nad oleksid lahinguväljal sama puutumatud ning hästi kaitstud nagu F-22 hävitajad.

Tagasi üles