Põhja-Korea võimalik osalus Venemaa sõjategevuses sai esimest korda kõneainet juba 2022. aasta suvel, ent siiani ei osata selle mõju veel täpselt hinnata. Nüüd, mil viited Põhja-Korea sõdurite otsesele osalemisele lahingutegevuses muutuvad konkreetsemaks, selgub üks oluline, kuid Lõuna-Koreale ja Ameerika Ühendriikidele äärmiselt ebasoodne asi – see riik hakkab omandama Venemaa abiga reaalseid lahingukogemusi moodsal sõjaväljal, milleks siiani võimalused puudusid.
Kui suur oht on venelaste käe all nüüdis-sõja nippe õppiv Põhja-Korea?
Kuigi Põhja-Korea osaluse lahingulise kogemuse aspekt Venemaa ja Ukraina konfliktis on palju tähelepanu saanud, jääb sageli tahaplaanile see, millist väärtust pakub selline kogemus. Venemaa ja Ukraina mõlemad on rängalt kannatanud kaotuste tõttu, mistõttu iga välistest allikatest saabuv täiendav vägi võib mõjutada oluliselt lahinguvõimekust.
Hiljutised Põhja-Korea uudisteagentuuri KCNA avaldatud fotod näitavad Põhja-Korea liidrit Kim Jong-uni koos tütrega juhendamas Korea Rahvaarmee (KPA) langevarjurite treeningut tundmatus asukohas. Teatavasti valmistub aga üle 10 000 Põhja-Korea sõduri võitlema Venemaa heaks, nende seas eliitüksuste liikmed, kirjutab War Zone.
Sõduritele moodsat tehnikat ja kogemusi
Põhja-Koreal on küll nappus ressurssidest, kuid vägesid ja tööjõudu tohutult. Tegemist on ühe suurima alalise armeega – maailmas suuruselt neljas oma 1,2 miljoni inimesega –, millel suur vajadus raha, energia ning tehnoloogilise toe järele, seega suudab Põhja-Korea pakkuda lahingusse mehi vastutasuks ressurssidele, mida riik ise ei tooda.
Kui Venemaa tagab neile julgeolekugarantiid ja pakub tehnoloogilist tuge relvade arendamisel, on Kim Jong-unil olemas kõik põhjused pakkuda Venemaale vajalikku elavjõudu Ukraina vallutamiseks.
Põhja-Korea jaoks on sellise lepingu tingimustes reaalne lahingukogemus hindamatu väärtusega, kirjutab NBC News. Iseolevas ja suhteliselt eraldatud riigis on sõjalised õppused ja välisriikidega koostöös tehtud sõjamängud siiani olnud üsna minimaalsed, eriti võrreldes Lõuna-Korea ja USA sõjavägedega, mis on tuntud oma ulatuslike ja realistlike lahingusimulatsioonide poolest.
Venemaa jõududega ühiselt osalemine lahinguväljal, kus kasutatakse modernseid tehnoloogiaid, nagu kaugjuhitavad relvad, kamikaze-droonid ja termopildi- ning öövaatlusoptika, annab Põhja-Korea vägedele kogemusi, mida on raske asendada.
Surma hinnaga saadud teadmised
Kuigi Põhja-Korea sõdurid surevad ilmselt lahinguväljal suurel hulgal ja kiirelt, kui neid kasutatakse nagu mõnesid Venemaa enda ajateenijaid ja lepingulisi sõdureid nn kahurilihana massiga peale tungides, on õppimise kiirus ja intensiivsus sellistel juhtudel väga suur.
Põhja-Korea saab koguda lahingukogemusi, mida nad hiljem saavad kasutada oma sõjalise doktriini ja treeningprogrammide täiustamisel ning muidugi relvade arendustöös, milles Venemaa neid kindlasti teatud määral abistab. Suur osa õppimisest võib küll tulla ohvrite hinnaga, kuid tegelik sõda annab Põhja-Koreale väärtuslikke õppetunde.
Probleemid Lõuna-Koreale
Põhja-Korea sõdurite efektiivsus jääb siiski küsimärgiks, kuna olemas on keele-, põhikoolituse ja varustusega seotud probleemid, mis võivad raskendada nende integreerumist Venemaa sõjamasinasse. Samas isegi juhul, kui Põhja-Korea vägede panus osutub väiksemaks kui loodetud, saavad nad siiski kasulikku lahingukogemust, millele toetudes oma sõjalist võimekust arendada.
Põhja-Korea otsese osaluse süvenemine tähendab ka seda, et konflikt Ukrainas saab rahvusvahelise tähenduse. Enam ei sõdi seal kaks konflikti osapoolt.
Lõuna-Korea kaalub selle peale nõustajate saatmist ning relvade pakkumist, mis võiks omakorda suurendada toetust Ukrainale ja muuta arutelu relvatarnete piiramise üle.
Kuid lisaks kõigele muule, ükskõik kui kehvasti Põhja-Korea vägedel ka lahinguväljal ei läheks, saavad nad siiski kasulikud teadmised tänapäevasest sõjapidamisest, mida saab rakendada tulevase konflikti korral Korea poolsaarel. Samuti kaasnevad sellega Venemaa raha, energia ja sõjaliste teadmiste pakkumised, mis kõik toovad kaasa ohtlikuma ja võimekama Põhja-Korea.
NATO juht Mark Rutte teatas hiljuti NATO juhtkonnale, et Põhja-Korea väed on viidud Venemaa Kurski piirkonda. Vladimir Putin kinnitas vastuseks, et mitte Venemaa tegevus, vaid USA ja NATO toetus Ukrainale on pingete tõusu põhjus, lisades, et riigid on allkirjastanud ühise kaitsepakti Pyongyangis.
Kim Jong-uni viimased sammud ja tema lähenemine Venemaale viitavad selgelt sellele, et Põhja-Korea on valmis tõsiselt panustama oma sõjaväelise võimekuse kasvatamisse, mida süvendab Venemaa toetus. See partnerlus avab Põhja-Koreale tee uue tehnoloogia juurde, mis suurendab Kim Jong-uni režiimi sõjalist võimekust.
Millist tehnoloogilist võimekust võib Venemaa Põhja-Koreaga jagada?
Venemaa võimalik sõjalise tehnoloogia ülekanne Põhja-Koreasse võib Pyongyangi sõjalist võimekust oluliselt tõsta. Siin on mõned konkreetsed tehnoloogiad, mida Venemaa võib jagada.
Raketitehnoloogia. Venemaa võib aidata Põhja-Koreal oma ballistiliste rakettide süsteeme täiustada. See hõlmab olemasolevate rakettide tõhususe suurendamist ja täiustatud juhtimissüsteemide pakkumist. Teadaolevalt on Põhja-Korea raketid olnud palju kehvemad ja Venemaa eksperditeadmised võivad aidata neid puudujääke kõrvaldada.
Tuumavõimekus. On võimalus, et Venemaa võib pakkuda tuge Põhja-Korea tuumarelva programmi edendamisel. See võib hõlmata tuumalõhkepeade ja tarnesüsteemidega seotud tehnoloogia jagamist, mis oleks eriti murettekitav kogu Ida-Aasia piirkondliku julgeoleku jaoks.
Satelliiditehnoloogia. Aruanded viitavad sellele, et Venemaa võib olla juba varustanud Põhja-Koread sõjaliselt asjakohase satelliiditehnoloogiaga. See võib suurendada Põhja-Korea luurevõimet, võimaldades paremini koguda luureandmeid ja sihtida sõjaliste operatsioonide ajal.
Allveelaevade uuendamine. Venemaa võib aidata moderniseerida Põhja-Korea vananevat, kuid tohutu suurt allveelaevastikku. See abi võib hõlmata täiustatud allveelaevatehnoloogiat, Põhja-Korea veealuste võimete suurendamist ja selle tuumaheidutusvahendiks kohandada.
Tavarelvastus. Venemaa võiks pakkuda täiustatud konventsionaalseid sõjalisi vahendeid, nagu moodsamad tankid ja lennukid, et asendada praegu Põhja-Koreas kasutatavat vananenud nõukogudeaegset varustust. See parandaks Põhja-Korea sõjaväe üldist lahinguvalmidust.
Kübervõimalused. Kuigi ründavate kübervõimete jagamine on vastastikuse usaldamatuse tõttu keeruline ning Põhja-Korea riiklikult toetatud häkkerid on niigi üsna heal tasemel, võib kaitselistes küberoperatsioonides olla koostöövõimalusi, eriti USAga seotud luureandmete jagamisel.
Allikad: New York Times, Carnegie Endowment, Brookings, CSIS