Keskkonnaekspert: tarbeelektroonika kogumine on uue aja haigus

Lisaks katkistele kuhjuvad sahtlitesse täiesti terved mobiilid, millega ei osata enam midagi peale hakata. Foto: Tobias Heine / Pixabay

Elektroonikaseadmete kogumine on uue aja haigus, mis haarab kodudes enda alla aina rohkem väärtuslikku ruumi, leiab ekspert. Seda tendentsi kinnitab Norstati uuring, millest selgus, et üle poolte eestlastest jätsid oma eelmise nutitelefoni lihtsalt koju seisma.

«Märkamatult on inimestest saanud patoloogilised nutiseadmete kogujad. Aga kuna need on nutikad just seepärast, et palju funktsioone on targalt väiksesse seadmesse kokku koondatud, ei panda tähele, et sahtlipõhjas on tegelikult mitme toa jagu märkmikke, ajakirju, raamatuid, mänguasju ja CD-sid,» ütles tunnustatud ringmajanduse ekspert Kadi Kenk.

Sel suvel tunnistas 56 protsenti küsitletud eestlastest, et nad jätsid oma viimase nutitelefoni lihtsalt sahtlisse seisma. Vaid 16 protsenti vastanutest andsid edasi oma kasutuseta jäänud telefoni mõnele teisele pereliikmele. Veelgi väiksem osa ehk 9 protsenti viis seadme kogumispunkti ning 8 protsenti müüs selle järelturul maha.

Kenki sõnul ei paista kodus hoiustatavate väikeelektroonikaseadmete probleem ühe inimese seisukohast suur, ent kollektiivselt vaadates on tegu suure murekohaga. «Hinnanguliselt hoiavad inimesed Euroopas oma kodudes «vangis» kümneid miljardeid kasutuna seisvaid elektroonikaseadmeid. Kui see ümber arvutada keskkonnakahjusse, siis ühe uue mobiiltelefoni tootmiseks vajalike materjalide kaevandamise ja tootmise mõju hüvitamiseks kulub 250 aastat,» tõdes ringmajanduse juht, lisades, et juba ringluses olevaid materjale kasutades saaks jalajälge vähendada.

Norstati läbi viidud uuringust koorus ka hulk erinevaid põhjusi, miks eestlaste huvi vanu telefone tagastada on leige. Ligi kolmandik (32 protsenti) vastanuist uskus, et vanal seadmel on nende jaoks jätkuvalt emotsionaalne või praktiline väärtus. Peaaegu sama suur hulk inimesi (30 protsenti) ei leia tagastamiseks aega ning 23 protsenti vastanuist ei pidanud rahalist kompensatsiooni tagastamise eest piisavaks.

«Põhjusi elektroonika hoidmiseks on tõepoolest palju ja eriti siis, kui seadmeid on kuni seismajäämiseni hästi hoitud. Kes oma hästi hoitud seadmetest väga hoolib, see saab hoolimist üles näidata nad vabaks lastes. Minu isiklik lemmik selleks on Ringy platvorm, kuhu annan turvaliselt tagasi oma seadmed ja ostan reeglina ka kõik uued – uuendatud seadmed,» rääkis Kenk.

«Tänasele noorte põlvkonnale läheb ülemaailmselt keskkonnahoid eelmisest generatsioonidest enam korda. Samas näeme, et noored ja nooremad keskealised on loomult kergekäelisemad seadmete vahetajad.»

Neile vastanuile, kes ei pea tagastatud telefoni eest pakutavat rahalist hüvitist piisavaks, soovib Kenk südamele panna, et vanade seadmete tasuta vastuvõtmine ei tähenda, et tegu oleks väärtusetu.

«Palju inimesi peab tööd tegema selle nimel, et ära antud seade taas ellu ärkaks. Aga ka kodus seadme säilitamine ei ole tasuta ja selle kulu maksab kinni inimene ise,» ütles Kenk ja viitas, et igaüks võib välja arvutada, mitu eurot maksab tema kodus ruutmeeter ja selle väärtusliku pinna täitmine asjadega, mida ta ei kasuta.

Uuringu tellinud Inbanki äriarenduse juhi Piret Pauluse sõnul selgus uuringu tulemustest veel, et eriti napiks hindasid oma aega vanade telefonide tagastamiseks noored vanuses 18–29 eluaastat ning 30ndates eluaastates vastajad.

«Tänasele noorte põlvkonnale läheb ülemaailmselt keskkonnahoid eelmistest generatsioonidest enam korda. Samas näeme, et noored ja nooremad keskealised on loomult kergekäelisemad seadmete vahetajad. Seega võiksid nemad seismajäävate elektroonikaseadmetega tegelemise aega ning väärtuslikku kodust ruumi säästa näiteks telefone hoopis rentides ja pärast kasutusaja lõppu tagastades, mis on lihtsam ja paindlikum lahendus ning alati soodsam kui seadmete väljaostmine,» pakkus Paulus välja alternatiivi.

Paulus ja Kenk on ühel meelel, et igal valikul on oma hind ja see pole alati üksnes rahas mõõdetav. Nad kutsuvad iga inimest üles küsima rohkem küsimusi, kriitilisemalt mõtlema ning harjutama end jälgima, kas teda ümbritsevad seadmed on kvaliteetsed, pakuvad lisandväärtust ja rõõmu ning kas endale ostetavate seadmete kasutusiga õigustab ennast.

Inbanki tellimusel Norstati poolt suvel läbi viidud väikeelektroonikaseadmete kasutamise ja rendi uuringule vastas 1001 eestlast. Uuring viidi läbi veebiuuringu meetodil ning selle valim on esinduslik vanuse, maakonna ja soo lõikes.