Juunis avaldatud teadusartiklis kirjeldavad kuus Hiina teadlast, sealhulgas kaks neist Hiina rahvavabastusarmee juhtivast teaduskeskusest, Sõjateaduse akadeemiast, kuidas nad kasutasid Meta Llama 2 varajast versiooni, et arendada välja ChatBIT – sõjalise suunitlusega juturobot, mis on optimeeritud dialoogi ja küsimustele vastamise ülesannete täitmiseks sõjanduse kontekstis.
Hiinas tehti militaarne tehisaru Meta vabavara peale – see on USA poolt vaadatult kriminaalne
Hiina Sõjateaduse akadeemia (Academy of Military Science ehk AMS) teadlased Geng Guotong ja Li Weiwei ning Pekingi tehnoloogiainstituudi ja Minzu ülikooli teadlased lõid selle tööriista vastavalt rahvavabastusarmee (People's Liberation Front ehk PLA) sõjalistele vajadustele, lisades oma algoritmilised täiustused, et see suudaks pakkuda täpseid ja usaldusväärseid andmeid operatiivsete otsuste tegemiseks.
Meta kehtestab oma AI-mudelite kasutusele küll ranged tingimused, sealhulgas sõjalised ja luureotstarbelised kasutuskeelud, kuid kuna need on avatud lähtekoodiga, on nende kasutamise kontrollimine piiratud. Meta avaliku poliitika direktor Molly Montgomery märkis Reutersile antud intervjuus, et igasugune PLA-poolne kasutus on ettevõtte reeglite vastane ja ilma volitusteta. Meta rõhutas, et USA peaks toetama avatud innovatsiooni, arvestades, et Hiina investeerib enam kui triljon dollarit AI valdkonnas USA edestamiseks.
Sõjaline ja tehnoloogiline areng ChatBITi toel
ChatBITi rakendused võivad tulevikus laieneda luureanalüüsist strateegilise planeerimise, simulatsioonikoolituse ja juhtimisotsuste toetamiseni. Kuigi selle mudeli täpseid omadusi ja arvutusvõimsust pole kinnitatud, on teadlased teatanud, et see on treenitud 100 000 sõjalise dialoogi andmetega – tagasihoidlik andmemaht, võrreldes teiste suuremate keelemudelitega. McGilli ülikooli arvutiteaduse professor Joelle Pineau, kes on ka Meta tehisintellekti uurimisjuht, ei kinnita mudeli tegelikku võimekust, märkides, et enamik mudeleid on treenitud triljonite sõnavormide peal, mis tekitab küsimusi ChatBITi saavutuste ulatuse osas.
Samuti on Hiina AI kasutus kasvanud kodumaises julgeolekus. Juunis avaldatud teadusartikkel kirjeldas Llama mudeli kasutamist «luurepolitsei» ülesannete jaoks, sealhulgas suure hulga andmete töötlemiseks ja otsustusprotsessi tõhustamiseks.
Hiina strateegiline eesmärk: juhtpositsioon AI vallas aastaks 2030
Hiina teadlaste ambitsioon kasutada lääne avatud lähtekoodiga mudeleid peegeldab laiemat strateegilist eesmärki – saavutada aastaks 2030 AI ülemaailmne juhtpositsioon. Georgetowni ülikooli julgeoleku- ja tehnoloogiakeskuse (CSET) analüütik William Hannas kommenteeris, et Hiina juhtivate teadlaste ja USA AI teadlaste koostöö muudab tehnoloogia arendamisest kõrvalejätmise peaaegu võimatuks.
Selle strateegia valguses on USA alustanud samme Hiina tehnoloogilise arengu piiramiseks, töötades välja regulatsioone, et piirata investeeringuid Hiina AI valdkonda, mis võiks ohustada rahvuslikku julgeolekut. Samuti allkirjastas USA president Joe Biden 2023. aasta oktoobris täidesaatva korralduse AI arenduse haldamiseks, viidates innovatsiooni pakutavatele eelistele, kuid rõhutades ka sellega kaasnevaid julgeolekuriske.
PLA-poolne ChatBITi arendus näitab, et Hiina eesmärk luua tehisintellekti tehnoloogiat nii kodu- kui ka julgeolekuvajadusteks jätkub täie hooga.
Allikas: Reuters