GRAAFIK ⟩ Põhja-Korea ballistiline rakett suudab nüüd lennata USAsse

Nii startis 31. oktoobril Põhja-Korea ballistiline rakett Hwasong, millest tegi ülekande riiklik uudistekanal KCNA. Foto: STR / KCNA / AFP / Scanpix

Põhja-Korea tegi 31. oktoobril olulise katsetuse, saates oma uue tahkekütusega mandritevahelise ballistilise raketi (ICBM) Hwasong-19 teele nii kaugele, kui varem polnud suudetud. Teadaolevalt on see rakett võimeline tabama sihtmärke Ameerika Ühendriikide mandriosas, mis teeb sellest ühe võimsaima relva Põhja-Korea arsenalis. Põhja-Korea riigimeedia teatel kinnitas katse raketi võimekust, demonstreerides riigi järjest laienevat tahkekütusel kaugmaarakettide valikut.

Hwasong-19 arendustöö peegeldab Põhja-Korea pühendumist just tahkekütuse tehnoloogiale, mis pakub eelist vanemate vedelkütusel raketisüsteemide ees.

Nimelt saab tahkekütusel ICBMe käivitada väga vähese ettevalmistusega, need on praktiliselt kohe valmis startima erinevalt vedelkütusel rakettidest, mida peab ette valmistama.

Pikema lennuulatusega tõstab see omadus aga Hwasong-raketiga Põhja-Korea sõjalist võimekust, mis riigi enda sõnul on suunatud ennetama Põhja-Koreale suunatud ohtusid, eriti just Ameerika Ühendriikidelt ja selle liitlastelt.

Põhja-Korea liider Kim Jong-un juhtis isiklikult katsetust, mida riigi meedia nimetas strateegiliseks demonstratsiooniks. Rakett lasti välja kõrgel trajektooril, et vähendada riski naaberriikides alla kukkuda. Analüütikute hinnangul võiks Hwasong-19 tavapärasel trajektooril lennata üle 13 000 kilomeetri, mis katakski kogu USA mandriosa, kirjutab Army Recognition.

See katsetus on tõstatanud küsimusi piirkondlikus julgeolekus, kutsudes esile kiireid reaktsioone naaberriikidest ja kaugemalt.

USA ja Lõuna-Korea mõistsid demonstratsiooni hukka, rõhutades selle vastuolu ÜRO resolutsioonidega, mis keelavad Põhja-Koreal ballistiliste rakettide tehnoloogia katsetamise.

Viimastel aastatel on Põhja-Korea arendanud just oma mandritevaheliste ballistiliste rakettide (ICBM) võimekust, liikudes varasemate vedelkütusel süsteemide juurest tänapäevaste tahkekütusel põhinevate tehnoloogiate poole. See areng viitab muutusele Põhja-Korea tuuma- ja raketistrateegias, arvavad eksperdid. Hwasong-19 katsetus on osa trendist, mis vastab Põhja-Korea seatud eesmärgile vastata USA ja tema liitlaste tajutud ohtudele.

Ajalooliselt on Põhja-Korea varasemad vedelkütusel ICBMid, nagu Hwasong-15 ja Hwasong-17, olnud üsna aeglased ja vajanud ulatuslikku ettevalmistust, mis tegi need kergemini avastatavaks. Tahkekütusel ICBMide, näiteks 2023. aastal korduvalt katsetatud Hwasong-18 ja nüüd Hwasong-19 arendamine näitab aga olulist hüpet edasi.

Hwasong-18, mida katsetati 2023. aasta alguses, pakkus hinnanguliselt 15 000 km lennuulatust, mis on piisav, et katta kogu USA mandriosa tavapärasel trajektooril. Hwasong-19, mida peetakse Hwasong-18 edasiarenduseks, võib sisaldada sarnast või paremat laskeulatust, ohustades kogu Põhja-Ameerikat. Sellised täiustused viitavad võimalusele mitme sõltumatult sihitava taassisenemissõiduki (MIRV) kasutamiseks, mis lubaks ühe raketiga tabada mitut sihtmärki korraga ja raskendaks õhutõrje tegevust.

Piirkondlikult on Põhja-Korea edusammud suurendanud julgeolekumuresid ka naaberriikide seas. Nii Lõuna-Korea kui Jaapan on tugevdavad oma raketikaitsesüsteeme ning viivad läbi ühisõppusi USAga.

Viimane raketikatsetus toimub ka pärast Põhja-Korea ja Venemaa tihedama koostöö kokkulepet, mis võib viidata ka tehnoloogilisele koostööle, mis kiirendab Põhja-Korea raketitehnoloogia arengut.