Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Salatsevad asteroidikaevurid plaanivad minna miljonite kilomeetrite kaugusele plaatina kaevandama (2)

Copy
Uus miljardiäri võib olla asteroididelt väärismetallide kaevandamine.
Uus miljardiäri võib olla asteroididelt väärismetallide kaevandamine. Foto: NASA

AstroForge, California päritolu idufirma, valmistub oma teiseks kosmosemissiooniks, et arendada tehnoloogiaid väärismetallide kaevandamiseks asteroididelt, mis asuvad miljonite kilomeetrite kaugusel Maast. Ettevõte püüab saada esimeseks, kes kaevandab asteroididel plaatina ja toob selle Maa peale müüki.

AstroForge'i rajati jaanuaris 2022. Firma esimene missioon käivitati aprillis 2023 eesmärgiga demonstreerida asteroidi materjalide rafineerimise võimekust orbiidil. Esimesel katsel tekkis siiski tehnilisi raskusi, ettevõte ei suutnud oma satelliidiga ühendust pidada. Teine missioon, millele on antud nimi Odin, keskendub metallilise asteroidi kaugvaatlusele ning kolmanda missiooni eesmärk on 2026. aastal maanduda asteroidi pinnale.

Kosmosekaevandamine
Kosmosekaevandamine Foto: Kuvatõmmis/Youtube

Ettevõte ei avalda oma asteroidi sihtmärki ega kaevandustehnoloogiat, et säilitada konkurentsieelist. On teada, et AstroForge keskendub plaatina rühma metallidele, mida kasutatakse laialdaselt mitmetes tööstusharudes.

Asteroidide kaevandamine võib kujuneda ülimalt tulusaks äriks, kuna vaid ühe asteroidi materjalid võivad pakkuda triljoneid dollareid potentsiaalset kasumit. Idee asteroidide kaevandamisest on olnud üleval aastakümneid, kuid seni on ettevõtmist takistanud kosmosesse lendamise kõrge hind. Nüüd, tänu erafirmade pakutavatele soodsamatele orbiidilejõudmise võimalustele, hakkab tekkima reaalne turg, mida kosmosetehnoloogia arendajad püüavad ära kasutada.

AstroForge on kogunud 40 miljonit dollarit teise missiooni ettevalmistuseks, mis plaanitakse käivitada «Intuitive Machines'i» IM-3 kuumaanduri pardal 2025. aasta lõpus. Ettevõte sai ka föderaalvõimudelt eksperimentaalse litsentsi – esimese, mis lubab erasektoril tegutseda süvakosmoses.

AstroForge'i asutaja ja tegevjuht Gialich jagas Gizmodole oma visiooni maailma esimese asteroidide kaevandusettevõtte loomisest.

Gizmodo: Milline on AstroForge'i asutamislugu?

Gialich: Me alustasime 2022. aasta jaanuaris ja meie missioon on tagada tuleviku väärismetallide varu. Jose Acain ja mina töötasime mõlemad varem elektriliste tõukerataste ettevõttes Bird, kuid NASA reaktiivmootorite labor (Jet Propulsion Laboratory ehk JPL) värbas meid aktiivselt siinsamas Pasadenas. Ma ei soovinud JPL-ga liituda, sest nägin seda pigem kui kosmosetööstuse pensionile jäämise kohta. Sel hetkel tekkis arusaam, et esimest korda inimkonna ajaloos on meil võimalus saada süvakosmosesse odavamalt kui kunagi varem – kui suudame ehitada odavaid satelliite, võib süvakosmosesse jõudmise kulu märkimisväärselt langeda. Just sel hetkel sündis AstroForge'i idee.

Lõpuks otsustasime, et kaevandusettevõtte loomine süvakosmoses on kõige mõistlikum idee. Tahtsime luua omamoodi JPL-i versiooni, mis tegutseks kiiremini ja ökonoomsemalt.

Gizmodo: Ja kasum on kindlasti ka osa teie eesmärgist?

Gialich: Sellise ettevõtmise puhul on muidugi vaja teenida suuri summasid. Kui sihid asteroidide kaevandamist, siis turg on tohutu. Meie strateegia keskendub Maa peal eksisteerivale väärismetallide turule, eriti plaatina rühma metallidele, mitte abstraktsele kosmoseturu kasvule.

Gizmodo: Mis olid peamised õppetunnid esimeselt missioonilt?

Gialich: Algselt uskusime, et meie eelis on see, et ei pea oma kosmoselaeva ise ehitama, vaid ostame selle sisse. See osutus aga valeks eelduseks, kuna erinevad eesmärgid ei klappinud ja probleemid tekkisid koostöös partneriga, kellelt laeva ostsime. Õppisime, et edaspidi ehitame kõik ise, et vältida sarnaseid takistusi.

Gizmodo: Mis juhtub teisel missioonil?

Gialich: Esimest korda ajaloos saadab eraettevõte süvakosmosesse missiooni. Meie satelliit kasutab «Falcon 9» raketti, mis liigub Kuule, kuid meie liigume sellest mööda ja suundume asteroidile. Oleme satelliidi katsetanud ja valmistume hetkel stardiks.

Gizmodo: Kas missioon number kaks viib kolmanda missioonini?

Gialich: Missioon kahe eesmärk on leida sihtasteroid ja teha sellest pilt. Missioon kolm maandub asteroidil, et võtta proov ja kinnitada, et seal on suure kontsentratsiooniga metalli.

Gizmodo: Kuidas siht-asteroidi valisite?

Gialich: Pidime leidma meile sobiva metallilise asteroidi. Täpsemaid kriteeriume me ei avalda, et mitte anda konkurentidele eelist.

Gizmodo: Miks asteroidi nime ei avaldata?

Gialich: Me ei avalda nime, sest sellest pole meile mingit kasu ja see annab ainult konkurentidele rohkem infot.

Gizmodo: Kas asteroidide kaevandamise puhul on omandiõiguste küsimus oluline?

Gialich: USA kosmoseakti (Space Act) kohaselt võivad ettevõtted asteroide kaevandada ja sellelt kasu teenida. Kui oleme edukad, võib tekkida soov meid reguleerida, kuid see ei sega meie praegust eesmärki – tõestada, et asteroidide kaevandamine on võimalik.

Gizmodo: Miks ei ole asteroide seni kaevandatud?

Gialich: Meie ettevõtmist peetakse väga riskantseks. Ja me ei väida, et meie missioonil on 100% õnnestumise tõenäosus. Oleme valmis võtma märkimisväärseid riske, et viia see projekt lõpule.

Gizmodo: Kas see saab muutuda jätkusuutlikuks tegevuseks?

Gialich: Absoluutselt. Plaatina kaevandamine Maal on piiratud ja kulukas, samas kui asteroidid võivad pakkuda rikkalikku ja jätkusuutlikumat alternatiivi.

Gizmodo: Kas ka kosmoses võivad ressursid otsa saada?

Gialich: Tegelikult on kosmose ressursside potentsiaal meie mõistes lõpmatu. Sama, nagu leiti uus viis alumiiniumi tootmiseks, võib asteroidikaevandamine avada uusi võimalusi ja muuta inimeste eluviisi. Meie soov ei ole üksnes rahaline edu, vaid ka tehnoloogilise progressi juhtimine.

AstroForge on seadnud endale ambitsioonika eesmärgi ja soovib kasutada kosmose võimalusi, et Maal oleks uusi ressursse ja võimalusi. Kui nende missioonid osutuvad edukaks, võib see tuua kaasa revolutsiooni kaevandamises ja muuta põhjalikult seda, kuidas inimesed mõtlevad väärismetallide kaevandamisest ja kasutamisest kosmoses.

Allikas: Gizmodo

Tagasi üles