Ekspert: küberohtudele reageerimise asemel tuleks keskenduda nende ennetamisele

Küberturvalisus on kui hambapesu - seda tuleb teha ennetavalt, mitte oodates aukude tekkimist. Foto: Mati Mango / Pexels

Eestis on olnud olukordi, kus sadade tuhandete inimeste isikuandmed – isikukoodid, ostu- ja terviseinfo, kontaktandmed ja fotod – on langenud küberkriminaalide saagiks, mis on põhjustanud ja võivad ka tulevikus põhjustada tõsiseid tagajärgi. Cybernetica küberturbe osakonnajuht Sander Valvas märgib arvamusloos, et küberjulgeoleku tõhus korraldus peab seetõttu algama enne potentsiaalset rünnakut, mitte pärast seda.

Paljud ettevõtted arvavad siiani, et proaktiivne küberjulgeolek on liiga kulukas ja ajamahukas, ning vajalik vaid suurte ettevõtete puhul, kellel on selleks seadusest tulenevad nõuded.

Tegelikkuses võimaldab proaktiivne küberkaitse aga säästa aega ja raha, võrreldes olukorraga, kus tuleb reageerida rünnakule, mis võib ohvriks langenud ettevõtte igapäevase töö halvata.

Ka väike auk uputab laeva

Küberkaitsesse tuleks suhtuda nagu hambapessu – seda tuleb teha iga päev, et vältida suuremaid probleeme. Isegi kui hambaauk ei tekita valu, võib infektsioon kiiresti levida ja peagi tuleb hambad asendada kulukate proteesidega.

Sarnaselt sellega, kuidas hoolitseme iga päev oma suuhügieeni eest, peaksime ka küberruumis rakendama rünnakute jaoks ennetavaid meetmeid ehk lähenema sellele tervikuna proaktiivselt.

Kui ootame, kuni ilmnevad tõsised probleemid, on nende lahendamine sageli palju kulukam ja keerulisem. Samamoodi võib ka näiliselt väike turvanõrkus kasvada suureks probleemiks, kui seda varakult ei avastata.

Proaktiivse küberturvalisuse all mõeldakse ennekõike tegevusi, mis aitavad ennetada võimalikke rünnakuid. Olgu selleks liikluse monitooring, töötajate koolitamine küberhügieeni teemal või ettevõtte süsteemide ja tarkvara regulaarne testimine ning uuendamine.

Kõik see aitab vähendada riske ja muuta ettevõtet turvalisemaks. Oluline on ka, et läbistustestid ei oleks ainult formaalsus, vaid neid viidaks läbi põhjalikult, et tuvastada reaalsed nõrkused ja parandada need enne, kui keegi pahatahtlik neid ära kasutab.

Automatiseeritud lahendused ei asenda inimest

Sarnaselt kõigi vorminõuete täitmiseks läbi viidud läbistustestidega ei taga ka üksnes automaatsed ja masinõppel põhinevad tööriistad ettevõttele küllaldast kaitset. Automatiseeritud lahendused on ettevõtete jaoks ahvatlevad, sest need on odavad ja ei nõua personali sekkumist – see tekitab aga petliku turvatunde.

Automaatlahendused, näiteks ohuanalüüsi platvormid, on mõistagi kasulikud, kuid ainult neist ei piisa. Küberrünnakud on sageli seotud inimlike eksimustega, mida automatiseeritud tööriistad ei suuda alati avastada.

Stanfordi ülikooli hiljutise aruande tulemustest selgus, et 88 protsenti andmekaitse rikkumistest on põhjustatud inimlikest vigadest. Automatiseeritud turvatestide tulemused võivad viia madala kvaliteediga lahendusteni, mis jätavad ettevõtte haavatavaks küberrünnakuteles. Seetõttu on oluline investeerida usaldusväärsetesse teenusepakkujatesse, kes teevad põhjalikke turvateste ja simulatsioone, et avastada ja parandada sellised kriitilised nõrkused.

Proaktiivne lähenemine küberjulgeolekus on seega jätkusuutlik lahendus. Küberohud ei kao kuhugi, kuid nendele reageerimise asemel tuleks keskenduda nende ärahoidmisele, et tagada nii ettevõtete kui ka klientide turvalisus.