Paljud ettevõtted arvavad siiani, et proaktiivne küberjulgeolek on liiga kulukas ja ajamahukas, ning vajalik vaid suurte ettevõtete puhul, kellel on selleks seadusest tulenevad nõuded.
Tegelikkuses võimaldab proaktiivne küberkaitse aga säästa aega ja raha, võrreldes olukorraga, kus tuleb reageerida rünnakule, mis võib ohvriks langenud ettevõtte igapäevase töö halvata.
Ka väike auk uputab laeva
Küberkaitsesse tuleks suhtuda nagu hambapessu – seda tuleb teha iga päev, et vältida suuremaid probleeme. Isegi kui hambaauk ei tekita valu, võib infektsioon kiiresti levida ja peagi tuleb hambad asendada kulukate proteesidega.
Sarnaselt sellega, kuidas hoolitseme iga päev oma suuhügieeni eest, peaksime ka küberruumis rakendama rünnakute jaoks ennetavaid meetmeid ehk lähenema sellele tervikuna proaktiivselt.
Kui ootame, kuni ilmnevad tõsised probleemid, on nende lahendamine sageli palju kulukam ja keerulisem. Samamoodi võib ka näiliselt väike turvanõrkus kasvada suureks probleemiks, kui seda varakult ei avastata.
Proaktiivse küberturvalisuse all mõeldakse ennekõike tegevusi, mis aitavad ennetada võimalikke rünnakuid. Olgu selleks liikluse monitooring, töötajate koolitamine küberhügieeni teemal või ettevõtte süsteemide ja tarkvara regulaarne testimine ning uuendamine.
Kõik see aitab vähendada riske ja muuta ettevõtet turvalisemaks. Oluline on ka, et läbistustestid ei oleks ainult formaalsus, vaid neid viidaks läbi põhjalikult, et tuvastada reaalsed nõrkused ja parandada need enne, kui keegi pahatahtlik neid ära kasutab.
Automatiseeritud lahendused ei asenda inimest