Teisipäeval, 12. oktoobril toimub Pärnus Estonia Resort ja Spa hotellis (Tammsaare pst 4a/6) konverents, mille eesmärk on arutada taastuvenergia abil toodetud saastevabade kütuste tuleviku üle. Omapärane on see, et veel enne laia arutelu ollakse sealsamas Pärnus juba hoogsalt tegelemas nn rohelise metanooli tootmise kavandamisega. Postimees kannab selle konverentsi oma veebis üle.
Pärnus hakatakse arutama, kuidas puidust ja vesinikust kütuseid toota (4)
Pärnusse metanoolitehast kavandav Hollandi ettevõte Power2X on ka üks selle konverentsi korraldajatest. Lisaks on korraldajate hulgas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Hollandi saatkond Eestis, Pärnumaa Arenduskeskus, Metroserdi rakendusuuringute keskus ja Invest Estonia. Pärnu e-metanooli tootmine, mida Power2X on kavandamas, eeldab suurel määral just puidu kasutamist. Sellest valmistatakse siis sünteetiline gaas ning plaan on see reageerima panna vesinikuga. Vajalikke elektrolüüsereid toidetaks taastuvelektriga, mis kunagi hakkaks tulema Liivi lahe meretuuleparkidest.
Saastevabalt toodetud vesinik on vaieldamatult üks tulevase süsinikuvaba energeetika osast nii Euroopas kui maailmaski. Konverents on sel teemal vägagi väljakutsuv, sest teadaolevalt on ettevõtted, mis lähinaabruses on katsetanud samalaadseid tehnoloogiaid, et toota põletusgaasidest ja ka tsemenditootmisest üle jäävast süsihappegaasist sünteetilisi kütuseid, oma plaanidest loobunud.
Millised on aga need põhjused, miks samasugune tootmine Eestis saaks õnnestuda? Kas võtmeks Pärnu metanoolitehase jaoks on riiklik garantii, et oleks olemas piisavalt puitu?
Küsimusi kavandatava tehnoloogia kohta on üksjagu ja Postimees loodab neile ka konverentsi käigus vastuseid saada.
Konverentsil on lubatud arutluse alla võtta kestliku vesiniku tähtsus eelkõige CO2 heite vähendamiseks transpordisektoris ja sektorites, kus heidet on raske vähendada, samuti vesiniku integreerimist kohalikku majandusse. Lisaks tuuakse välja, kuidas taastuvatest energiaallikatest toodetud sünteetilised kütused võivad asendada traditsioonilisi fossiilkütuseid ja märgatavalt vähendada kasvuhoonegaaside heidet, eelkõige kaupade pikamaavedudel, mere- ja õhutranspordis.
Konverentsi kava
Kell 11.15 | Taristu arendamine
«Vesinikutoru vajalikkus arengu kiireks elluviimiseks» – Thomas Paul KOOMPAN, CIPi juht
«Kavandamine ja õigusraamistik investeeringute toetamiseks» – Ruta BALTAUSE, Euroopa Komisjon, energeetika peadirektoraat – veebis
«Suurtarbijate leidmisega seotud väljakutsed, võrgu tugevdamine, rahvusvaheline vesiniku torujuhe» – Kalle KILK, põhivõrguettevõtja Elering tegevjuht
Kell 12.15 | Keskkonnaalased ja sotsiaalsed mõõtmed
«Sotsiaal-ökoloogilised kriteeriumid ja sertifitseerimissüsteemid» – Thomas KATTNIG, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige
«Tõhusate haridusprogrammide väljatöötamine pideva ümberõppe tagamiseks» – Balesene OÜ tegevdirektor Andrei BELYI
«Ülikoolide, valitsuste ja tööstuse koostöö teadusuuringute ja tööjõu arendamise edendamiseks» – Priit ILOMETS, Metrosert, vesinikutehnoloogia üksuse juhataja
Kell 14.00 | Suurinvesteeringud Eesti tööstuse potentsiaali rakendajana
«Roheline ammoniaak Paldiskis» – Erik LAIDVEE, Derivaat NH3 tegevjuht
«Kestlik lennukikütus Narvas» – Lars Frode ASKHEIM, Biojeti asutaja, esimees ja tegevjuht
«E-metanool Pärnus» – Clare HARRIS, Power2Xi EVP investeeringute portfelli asepresident
Kell 15.00 | Puhta energia väärindamise kohalik kasu
«Utilitas: meretuuleenergia suurtarbijate kaasamine ja elektrolüüserite kasutuselevõtt» – äriühingu Utilitas Wind tegevjuht Rene TAMMIST
«Meretranspordi CO2 heite vähendamine» – Kaupo LÄÄNERAND, Eesti
«Vesiniku derivaatidesse investeerimise potentsiaal» – Mirjam Helena EERMA, Invest Estonia, globaalse ettevõtluse arendamise asejuht
«Logistika, töökohad, puidu väärindamine, teadmussiire» – Peter DAEMEN, Power2X asepresident
Kell 16.30 | Rahastamisstrateegiad
«Kasutaja-maksab-põhimõtte rakendamine taristu kasutamisel» – Berndt SCHALIN, Flexensi tegevjuht
«Parem koordineerimine liikmesriikide ja ELi vahel» – Hydrogen Europe, juhatuse liige Aivars STARIKOVS
Kell 17.15 | Lõppsõnad
Johannes TRALLA, päeva juht
Kell 17.30 | Hollandi suursaadiku vastuvõtt võrgustike loomiseks
Sünkroontõlge toimub inglise, eesti, prantsuse ja saksa keelest inglise, eesti ja prantsuse keelde.