:format(webp)/nginx/o/2024/11/17/16490380t1h313a.png)
AARO (All-domain Anomaly Resolution Office) avalikustas oma iga-aastases aruandes uusi üksikasju salapärase GREMLINi süsteemi kohta, mille on spetsiaalselt loonud sõjavägi tuvastamata õhufenomenide (UAPde) avastamiseks ja jälgimiseks. Süsteemi töötas välja Georgia Techi teadusuuringute instituut (Georgia Tech Research Institute), et täiustada andmete kogumist UAPde kohta, mida varem tunti UFOdena.
GREMLINi süsteem aitab luua põhjalikku andmebaasi, et tulevikus oleks võimalik paremini tuvastada kõiki õhus esinevaid anomaaliaid.
GREMLINi kohta jagati esimest korda infot alles 2024. aasta märtsis, kuid siis piirduti vaid üldisema selgitusega, et süsteem pakub «hüperspektraalset» jälgimist, mis võimaldab andmeid koguda erinevatelt elektromagnetilise spektri aladelt korraga, kirjutas siis Military Aerospace.
Nüüd aga annab värske raport juba hoopis põhjalikuma ülevaate GREMLINi võimekusest tundmatute õhufenomenide avastamisel.
GREMLIN kasutab 2D- ja 3D-radareid, kaugnägemisvõimekusega elektro-optilisi/infrapuna-andureid, GPSi, satelliitsidevahendeid, lennukite jälgimissüsteeme ja raadiosageduste monitoorimise seadmeid.
Kõik need süsteemid edastavad andmed kesksele sõlmele, kus need liidetakse terviklikuks ülevaateks võimalikust sihtmärgist.
Tegemist on justkui n-ö õhukaitsesüsteemiga kastis, mis võimaldab integreerida mitut tüüpi andureid ja kasutada avatud lähtekoodiga andmeid ühe sihtmärgi uurimiseks.
/nginx/o/2024/11/17/16490370t1h9ddd.jpg)
AARO alustas GREMLINi süsteemi kasutamist 2024. aasta märtsis toimunud testüritusel, kus see kogus edukalt andmeid ja näitas oma toimivust. Järgmise sammuna plaanitakse 90-päevast andmekogumisprojekti, et luua tavaolukorra andmebaas ühes rahvusliku julgeoleku seisukohalt olulises paigas.
Raporti kohaselt kogunes 2023. aasta maist kuni 2024. aasta juunini 485 UAP vaatlust. Peaaegu pooled neist leiti USA sõjaväerajatiste ja nendega seotud sensorite lähedusest.
AARO siiski rõhutab, et see võib olla tingitud kas UAPde otsesest suunamisest nendele piirkondadele, sensorite tundlikkusest seal või mõlemast.
Kõige rohkem juhtumeid registreeriti Ida-Aasia merede piirkonnas, kus 100 vaatlusest lahendati 40, tuvastades need õhupallide või droonidena. Valdav enamus tundmatutest nähtustest määrataksegi lõpuks õhupallidena (70%).
Klassikaliseid kettakujulisi objekte nähakse tänapäeval vaid ühel protsendil juhtudest, kolmnurkseid kolmel protsendil, «sigarikujulisi» neljal protsendil ja ringe või sfääre 22 protsendil.
/nginx/o/2024/11/17/16490374t1h71c7.jpg)
Sõjaväelased ei tee neid uuringuid siiski niisama lõbu pärast. Tegemist on ka päris hea luuresüsteemiga, mis lisaks UAPdele võib tuvastada teiste riikide luureseadmeid.
AARO direktor Jon Kosloski märkis, et GREMLIN aitab neil paremini mõista, milline on tavaolukord sellistes piirkondades, kus nähakse palju seletamatuid anomaaliaid ning see võimaldab hiljem laiendada uuringuid ka muudele aladele, et võrrelda tavalisi ja ebatavalisi juhtumeid. GREMLINi asukohta siiski ei avalikustata, et vältida sihipärast süsteemi proovilepanekut kellegi poolt, kirjutab Army Recognition.
Raport toob esile, et AARO lahendas aasta jooksul 49 juhtumit tavapäraste objektidena, nagu õhupallid, linnud ja droonid ning 243 juhtumit on suletud pärast täiendavat ülevaatust. Siiski jäeti 444 juhtumit nn aktiivsesse arhiivi täiendava analüüsi jaoks, kuna andmeid oli nende lahendamiseks ebapiisavalt.
/nginx/o/2024/11/17/16490377t1h181f.jpg)
Ükski AARO analüüsitud juhtum ei viidanud kindlalt UAPdele, mis võiksid olla pärit väljaspoolt Maad või kuuluda mõnele vaenulikule jõule.
Edaspidi kavatsetakse keskenduda uute mustrite tuvastamisele ja teadusliku analüüsi laiendamisele, kaasates nii luurekogukonda kui ka teadus- ja tehnoloogiapartnereid.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)