Tehisaru juhib ja sihib kuulipildujat: kelle või mille pihta robot tulistab?

Bullfrog on uus relv, mis saaks droonide allatulistamisega suurel kiirusel ka ise hakkama, kuid reeglid nõuavad surmava relva puhul siiski inimese sekkumist, et käsk laskmiseks anda. Foto: Allen Control Systems

Robotitest, mis oskavad relva haarata ja tulistada, on räägitud juba aastaid ja katsetatud samuti, aga mida või keda need võiksid laskma hakata ja kuidas vastutust jagada? Need küsimused tõstab õhku uus töötav relv Bullfrog, mis on valmis saanud USA kaitseministeeriumi tellimusel.

USA kaitseministeeriumi lepingupartner Allen Control Systems (ACS) on loonud tehisintellekti juhitud autonoomse robotrelvasüsteemi nimega Bullfrog. See süsteem on võimeline tuvastama ja hävitama väikeseid droone, kasutades ettevõtte patenteeritud arvutinägemistarkvara.

Kas linnud peaksid kartma?

Uut tehnoloogiat testiti tänavu Technology Readiness Experimentationi üritusel, kus kaitsetööstuse ettevõtted tutvustavad Pentagoni esindajatele oma uusi prototüüpe.

Videost on näha, kuidas sõidukile paigaldatud kuulipilduja tabab väikseid droone suure täpsusega.

Võimekus, mida Bullfrog demonstreerib, on muutunud üha olulisemaks, kuna väikesed mehitamata õhusõidukid on lahinguväljadel üha sagedamad.

Näiteks Ukraina ja Venemaa vahelises konfliktis kasutati droone mõlemal poolel. ACSi kaasasutaja ja tegevjuhi Steve Simoni sõnul tulid ukrainlased isegi mõttele tulistada droone tavaliste AK-47 automaatidega.

«Me nägime selles head robotite poolt lahendatavat probleemi,» märkis Simoni, lisades, et droonide tabamine on väljakutse, millega tehisintellekt ja moodne arvutinägemine suudavad päris hästi hakkama saada, eristades ohtlikke asju muudest objektidest.

Autonoomne laskesüsteem: relv, mis sihib ise

Simoni selgitusel oli eesmärk täielikult kõrvaldada inimtegur droonide tabamise protsessist, kuna need väikesed mehitamata lennuvahendid võivad lennata kiirendusega kuni 5 g-d sadade meetrite kaugusel ja kõrgusel. Lahendus nõudis tipptehnoloogilist juhtimist ja täpseid positsioneerijaid, mis jälgivad relva asendit igal ajahetkel.

ACSi Bullfrog on osa suuremast suundumusest, mille raames USA sõjavägi katsetab kaugjuhitavaid ja poolautonoomseid relvasüsteeme droonide hävitamiseks.

Näiteks testis USA armee hiljuti robotkoeri, millel olid relvad kukil.

Ettevõtte sõnul on Bullfrog märkimisväärselt odavam kui laser- või mikrolainepõhised relvasüsteemid.

Siiani on selle kasutamisel olnud vajalik inimese heakskiit enne tule avamist, järgides ranget poliitikat surmavate autonoomsete relvade puhul.

Tuleviku küsimused: kas anda relvale täiesti vabad käed?

ACS kinnitab siiski, et nende süsteem on tehniliselt täielikult autonoomseks kasutuseks valmis, kui valitsus peaks vastava vajaduse määratlema. Samas tõstatavad sellised relvad keerulisi eetilisi küsimusi.

Kaitsekulutuste ekspert Mike Clementi rõhutas, et robotitega seotud automaatika vajab tarkvara, mis suudab eristada sõpra ja vaenlast, kuid see on ka üks suurimaid väljakutseid. Täielikult automatiseeritud relvasüsteemide kasutuselevõtt tähendaks tundmatule territooriumile sisenemist, kuna seni on alati olnud inimene otsustusprotsessis kaasatud, mainib Futurism.

Kuigi Bullfrog pakub paljulubavaid lahendusi sõjatandrile, kus droonid mängivad üha suuremat rolli, jääb siiski endiselt õhku küsimus, kas ja millal autonoomsed relvasüsteemid saavad täieliku heakskiidu iseseisvaks tegutsemiseks ilma inimese sekkumiseta, kes seni osaleb kasvõi ainult tulistamisloa andmiseks.