Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Loe, kuidas parandatakse merealuseid sidekaableid

Copy
12. oktoobril 2015 Soomes Helsingi kaldal paigaldatakse kaablilaevalt Ile de Brehat merealust telekommunikatsioonikaablit C-Lion1 Läänemere põhja. Ka katkenud kaabli remondiks kasutatakse ilmselt samasugust laeva, millelt lastaks vette ka kaugjuhitav allveerobot.
12. oktoobril 2015 Soomes Helsingi kaldal paigaldatakse kaablilaevalt Ile de Brehat merealust telekommunikatsioonikaablit C-Lion1 Läänemere põhja. Ka katkenud kaabli remondiks kasutatakse ilmselt samasugust laeva, millelt lastaks vette ka kaugjuhitav allveerobot. Foto: Lehtikuva

Optilised kiud on merealustes kaablites ümbritsetud mitmete kihtidega, milles on nii metallist kui sünteetilisest materjalist kiude, mis ei lase kaablil venida, vältides siis sellega optiliste kiudude katkemist puhkudel, kui kaablit venitatakse. Läbilõikamise ja muude purustuste vastu kaablit selle kest väga ei aita ja kindlasti mitte puhkudel kui tegemist on tahtliku lõhkumisega.

Kui kaabel on sügaval, siis selleks, et see kokku lappida, tõstetakse see pinnale, laeva pardale, kus on olemas vahendid kaabli jätkamiseks.
Katkenud kaabliotsa saadetakse otsima ja haarama kaugjuhitav allveerobot. Kui see leiab kaabli, siis tõstab see selle merepõhjast üles, et see edasi haakida tõstetrossi külge.

Vaata videost, kuidas näeb välja katkenud merealuse kaabli remont:

Sama tuleb teha ka teise kaabliotsaga. Reeglina on kaablid piisava tõmbetugevusega, et need sel moel tõstetult ei katke. Üle ookeani viies võivad kaablid lebada kilomeetrite sügavuses ning kaablipaigalduslaevalt kaablit välja lastes peab optiline kaabel olema mitteveniv kilomeetrite pikkuselt.

Laevale tõstetuna võib kaablit jätkata mõlemast otsast, kasutades vastavat muhvi, või vajadusel lisada vahetükk, kui kaabli keskosa on kahjustunud või eemaldunud.

Tavaliselt lebab kaabel merepõhjas pigem mõõdukalt sinka-vonka kui täiesti sirgjooneliselt, ja kaabli parandamisel võidakse liita vahetükk.

Selline näeb välja veealuse optilise kaabli läbilõige.
Selline näeb välja veealuse optilise kaabli läbilõige. Foto: Linden Pohotonica

Optilisele kaablile on paigutatud iga 50–70 km tagant võimendid – repiiterid –, mis ei lase signaalil nõrgeneda. Nende repiiterite energia pärineb kõrgepingest. Merealune optiline kaabel on kõrgepingestatud: see vool liigub valguskaablikimpude ümber olevates vasktraatides. Kõrgepinge on kasutuses selle tõttu, et sel juhul on seadmest tarbitavad voolud piisavalt väikesed. Optilist signaali võimendatakse seda vahepeal elektriliseks muundamata – tegemist on puht-optiliste võimenditega.

Kui kiudoptilist kaablit pidevalt monitooritakse, siis on võimalik kindlaks teha täpne hetk, millal elektriühenduses tekib häire. Enamgi: on teada, et merealuseid kaableid saab vaid seal liikuvate signaalide detailsemal töötlemisel kasutada sensoritena, millega monitoorida kaablite ümbruses toimuvat.

Tagasi üles