Ukrainas ehitatud ürgne lennuk An-2 külvab jätkuvalt sõjas segadust

An-2 Pihkva kandis. Ürgne lennuvahend on paljudes kohtades endiselt kasutusel, ka sõjavägi hindab seda odavat ja vargset topelt-tiivalist. Tänapäeva sõjas võidakse aga seda tihti segi ajada mõne pikamaadrooniga. Foto: Igor Dvurekov / Wikimedia Commons

• Moosiriiul pani kaugel tagalas Vene õhutõrje tegutsema.
• Neid vanu lennukeid kasutas ka Aserbaidžaan Armeenia õhutõrje kurnamiseks.
• Venemaa tahab An-2-le leida asendust, kuid see tuleb neli korda kallim.

Moosiriiul, Metsavaht või An-2 on algselt Ukrainas toodetud vana nõukogudeaegne topelt-tiivaline lennuk, mida endiselt leidub lennuväljade nurkades ning mis on nüüd osutunud ka tõhusaks venelaste hirmutusvahendiks Ukrainas, selgub hiljutistest sotsiaalmeedia postitustest. See on tekitanud paanikat, kuna lennukit peeti pikamaa suitsiididrooniks.

Salavatis, Venemaa Baškortostani piirkonnas tekitas hiljutine intsident An-2-tüüpi lennukiga tõsist ärevust. Algselt ekslikult Ukraina drooniks peetud An-2 tuletab meelde, et see vanaaegne, kuid vastupidav lennuk on jätkuvalt õhus ja Venemaal ning ka Ukrainas mitmel otstarbel kasutatav, nii mehitamata kui mehitatud kujul.

Moosiriiul sattus sihikule naftarafineerimistehase juures

Sotsiaalmeedias levinud videod näitavad An-2-tüüpi lennukit madalal üle Salavati naftatöötlemistehase lendamas, samal ajal kui õhutõrjekahurid seda hoolega sihivad. Salavati asukoht enam kui 1000 kilomeetri kaugusel Ukraina rindelt tugevdas kahtlusi, et tegemist võis olla Ukraina suitsiididrooni rünnakuga. Ukraina on varasemalt tõestanud oma võimekust viia läbi pikki droonioperatsioone, sealhulgas rünnata Venemaa tähtsaid nafta- ja gaasirajatisi.

Xi kontol Special Kherson Cat kirjutatakse droonirünnakust Salavatis, kuid täpsustatakse hiljem, et tegu oli valehäirega:

Drone attack on Russian oil refinery in Salavat, Bashkortostan, region of Russia is reported. 1300km from the frontline.

UPD. False alarm. As it is now reported, a civilian An-2 flew into a restricted area over the oil refinery and was fired upon by Russian air defense. pic.twitter.com/wn6PS5OuqI

— Special Kherson Cat 🐈🇺🇦 (@bayraktar_1love) November 26, 2024

Hirmuks on ka põhjust, sest iidse An-2 suur kere mahutaks kergesti täiendavat kütust ja muidugi ka ohtralt lõhkeainet, mistõttu on see ideaalne kandidaat ühe suuna rünnakulendude jaoks.

An-2 muud taktikalised eelised

Meil ka Metsavahina​ tuntud An-2, mille NATO koodnimeks on Colt, projekteeriti ja ehitati omal ajal konstruktsioonilt väga lihtsaks ja mitmekülgseks lennuvahendiks. Selle kangaga kaetud tiivad ning väike radarile nähtavus muudavad madalal ja aeglaselt lendamise võimekusega lennuvahendi unikaalseks madaltehnoloogiliseks nn varglennukiks​, kirjutab The War Zone. 

Aserbaidžaan kasutas 2020. aasta Mägi-Karabahhi konfliktis just neid An-2 lennukeid mehitamata peibutusvahenditena, luues segadust Armeenia õhutõrjesüsteemides. Piloodid suunasid lennukid soovitud kursile ning hüppasid langevarjuga enne välja, jättes Metsavahi sihtmärgi suunas lendama, kuni õhutõrje tulistas need kalli laskemoonaga alla või kütus otsa lõppes.

Sarnane taktika on tõenäoliselt olnud plaanis ka Venemaal. Pärast Ukraina täiemahulise invasiooni algust märtsis 2022 levisidki teated, et Venemaa kogub An-2 lennukeid tõenäoliselt samal eesmärgil, kuigi nende kasutamise kohta pole veel selgeid tõendeid.

An-2 on endiselt kasutusel ka sõjaväes

An-2 püsib endiselt kasutuses mitmes maailma riigis, sealhulgas NATO liikmesriigis Lätis. Lennukil on unikaalseid omadusi, sealhulgas võime maanduda ja õhku tõusta väga lühikestelt radadelt.

Põhja-Korea kasutab An-2 lennukeid eriüksuste transportimiseks vaenlase tagalasse, kas langevarjuhüpeteks või maandumiseks väikestele maandumisradadele. Lõuna-Korea on omakorda kasutanud An-2 lennukeid vastavateks õppusteks, et valmistuda nende tõrjumiseks.

Seega ka üsna madaltehnoloogilised lahendused võivad keerulises olukorras osutuda heaks ja tõhusaks relvaks. Sellepärast on Putin otsustanud tellida Venemaa enda seeriatootmises uusi lennukeid Baikal, mis asendaksid iidset Ukraina toodangut, kuid see läheks ligi neli korda kallimaks kui eelkäija, kirjutab RBC-Ukraine.