2022. aastal viis uuringufirma Kantar läbi ülemaailmse analüüsi nutitelefonide kasutamise kohta. Tulemused näitasid, et naised veedavad telefonis keskmiselt rohkem aega kui mehed – vastavalt 4,95 ja 4,4 tundi päevas.
Nutiseadmete kasutamise mahud kõiguvad aga veelgi enam põlvkondade lõikes. Z-generatsioon (sündinud ajavahemikus 1997–2012) veedab telefonis keskmiselt 6,37 tundi päevas, Y-põlvkond (1981–1996) 5,57 tundi päevas, X-põlvkonna (1965–1980) ekraaniaeg on 4,4 tundi ja beebibuumerid (1946–1964) kasutavad nutitelefoni 3,38 tundi päevas.
Tulemused on jahmatavad – isegi vanemate elanike ekraaniaeg on oodatust suurem ja noorema põlvkonna nutiaeg hakkab lähenema juba täispikale tööpäevale.
Ekraaniaeg mõjutab vaimset tervist
Tegelikult ei ole nutitehnika otstarbekas kasutamises ju midagi halba, aga teadusuuringud kinnitavad, et üleliigne nutitelefonis olemine tekitab negatiivset mõju vaimsele tervisele. Näiteks 2016. aasta uuringus leiti, et inimesed, kes veedavad päevas rohkem aega sotsiaalmeedias, kogevad suurema tõenäosusega depressiooni, ärevust ja stressi.
Eelmisel aastal avaldati Lõuna-Korea Hanyangi ülikooli uuring, kus analüüsiti 54 809 teismelise nutitelefoni kasutamise seost vaimse tervisega. Leiti, et kui noorte ekraaniaeg ületas nelja tundi päevas, tõusis märkimisväärselt nende stressitaju, suurenesid uneprobleemid, depressiivsete sümptomite ilmnemine ning sagenesid isegi suitsiidsed mõtted.
Vaadates tagasi põlvkondade ekraaniaja statistikale, võivad end turvaliselt tunda vaid beebibuumerid.
Loeme ja kuuleme pidevalt, et sage telefoni vaatamine tekitab stressi ja ärevust, kuid kipume seda igapäevaselt unustama. Kui õhtu jõuab kätte, siis mõtleme, kuhu küll see päev kadus.
Vaadates ekraaniaega selgub aga, et suur osa päevast läks lihtsalt skrollimisele. Vaimse tervise hoidmist peaks eriti silmas pidama praegu, mil ilmad on läinud taas pimedaks, kodune elu on näiteks laste haigusperioodi tõttu pingelisem ja saabuvad pühad tekitavad meis kõigis stressi.