Head aega ekraanid: miks tuleks pühade ajal nutiaega vähendada ja kuidas see vaimset tervist parandab?

Ekraane on niigi palju, pühade ajal on hea võimalus end sellest harjumusest natuke võõrutada. Foto: Arun Thomas / Pexels

Nutitelefonid on viimasel ajal muutunud meie igapäevaelu liigagi lahutamatuks osaks, pakkudes mugavust, võimalust olla pidevas ühenduses ja meelelahutust. Samas tõmbavad teadusuuringud selge joone liigse ekraaniaja ja vaimse tervise probleemide vahele. Muret tekitab ka see, et aastatega on ekraani ees veedetud aeg aina pikenenud ja seda eriti noorte seas, kirjutab Tele2 personalivaldkonna juht Helena Viiroja.

2022. aastal viis uuringufirma Kantar läbi ülemaailmse analüüsi nutitelefonide kasutamise kohta. Tulemused näitasid, et naised veedavad telefonis keskmiselt rohkem aega kui mehed – vastavalt 4,95 ja 4,4 tundi päevas.

Nutiseadmete kasutamise mahud kõiguvad aga veelgi enam põlvkondade lõikes. Z-generatsioon (sündinud ajavahemikus 1997–2012) veedab telefonis keskmiselt 6,37 tundi päevas, Y-põlvkond (1981–1996) 5,57 tundi päevas, X-põlvkonna (1965–1980) ekraaniaeg on 4,4 tundi ja beebibuumerid (1946–1964) kasutavad nutitelefoni 3,38 tundi päevas.

Tulemused on jahmatavad – isegi vanemate elanike ekraaniaeg on oodatust suurem ja noorema põlvkonna nutiaeg hakkab lähenema juba täispikale tööpäevale.

Ekraaniaeg mõjutab vaimset tervist

Tegelikult ei ole nutitehnika otstarbekas kasutamises ju midagi halba, aga teadusuuringud kinnitavad, et üleliigne nutitelefonis olemine tekitab negatiivset mõju vaimsele tervisele. Näiteks 2016. aasta uuringus leiti, et inimesed, kes veedavad päevas rohkem aega sotsiaalmeedias, kogevad suurema tõenäosusega depressiooni, ärevust ja stressi.

Eelmisel aastal avaldati Lõuna-Korea Hanyangi ülikooli uuring, kus analüüsiti 54 809 teismelise nutitelefoni kasutamise seost vaimse tervisega. Leiti, et kui noorte ekraaniaeg ületas nelja tundi päevas, tõusis märkimisväärselt nende stressitaju, suurenesid uneprobleemid, depressiivsete sümptomite ilmnemine ning sagenesid isegi suitsiidsed mõtted.

Vaadates tagasi põlvkondade ekraaniaja statistikale, võivad end turvaliselt tunda vaid beebibuumerid.

Loeme ja kuuleme pidevalt, et sage telefoni vaatamine tekitab stressi ja ärevust, kuid kipume seda igapäevaselt unustama. Kui õhtu jõuab kätte, siis mõtleme, kuhu küll see päev kadus.

Vaadates ekraaniaega selgub aga, et suur osa päevast läks lihtsalt skrollimisele. Vaimse tervise hoidmist peaks eriti silmas pidama praegu, mil ilmad on läinud taas pimedaks, kodune elu on näiteks laste haigusperioodi tõttu pingelisem ja saabuvad pühad tekitavad meis kõigis stressi.

Jõulud on elamusterohked ka sotsiaalmeediata

Pühadeperiood, mis pakub küll rahu ja rõõmu, võib samas olla ootamatult stressirohke. Kõrged ootused, sotsiaalne surve ja rahalised väljaminekud suurendavad pingeid, muutes paljude jaoks jõulud ning aastavahetuse keeruliseks ajaks.

Sotsiaalmeedia lisab sellele oma mõõtme, sest sealne ideaalpilt pühadest paneb meid tihti tundma, nagu jääksime kuidagi maha või oleksime teistest kehvemad.

Instagram, TikTok ja Facebook täituvad näiliselt täiuslike piltidega, aga kipume unustama, et need ei peegelda tegelikkust ning enda pidev võrdlemine teistega süvendab rahulolematust ja võib muuta pühad veelgi stressirohkemaks.

Seetõttu võiksid kõik pühadeperioodil oma nutiseadmete kasutust teadlikult jälgida, et päriselt nautida sõpru, peret ja nendega üheskoos veedetud kvaliteetaega. Meie algatus «Head aega ekraanid» aitab vähendada digistressi ja avastada tähenduslikumaid viise pühade nautimiseks.

Nutiseadmete kasutamise vähendamine ei ole keeruline – Androidi ja Apple'i seadmetes on sisseehitatud tööriistad, mis lasevad seada piiranguid nii üldisele kasutusajale kui ka konkreetsetele rakendustele. Lisavalikuna saab aktiveerida paroolikaitse, mis takistab piirangute lihtsat tühistamist.

Ekraanist eemalolek loob tingimused tõeliseks lähedustundeks, vestlusteks ja mälestusteks, mis kestavad palju kauem kui ükski sotsiaalmeedia postitus. Pühad on hea aeg teha samm enda teadlikuma ajajuhtimise suunas ja annab väärt teadmisi, mida uude aastasse endaga kaasa võtta.