Maailma suurim taastuvenergia tootja ehitab miljonivoldiseid kõrgepingeliine – milleks need?

Nii ehitatakse Hiinas ülikõrgepingeliine (UHV), mis varustavad elektriga hiiglaslikke piirkondi. Näiteks kui idas on päike loojunud, võivad need tuua läänest kohale päikeseelektrit, kuna seal veel on valge. Foto: Zheng Xianlieanhui / Xinhua via ZUMA press / Scanpix

Hiina ehitab maailma suurimat ülikõrgepingevõrku (ultra-high-voltage ehk UHV), et kiirendada oma energiavõrgu üleminekut taastuvenergiale. Kuid miks on selleks vaja ülikõrge pingega elektriliine?

Hiinas, Shanghai lähedal asuvas vaikses külas torkab silma suur roheline hoone, mis on ümbritsetud keerukate elektriliinide ja -postidega. See on Fengxiani muundamisjaam, kuhu tuleb elektrivool, mis on läbinud umbes 1900 kilomeetri pikkuse teekonna ning jõuab seejärel Shanghai kodudesse, kontoritesse ja tehastesse.

Teises otsas asub aga Xiangjiaba hüdroelektrijaam Lõuna-Hiinas, Jinsia jõe ääres, tootes energiat Yangtze jõe ülemistes harudes.

Xiangjiaba–Shanghai ülikõrgepinge (UHV) ühendus, mis avati 2010. aastal, on üks Hiina üks esimesi UHV projekte – tehnoloogia, mis on mõeldud elektri edastamiseks väga suurte kauguste taha. See projekt käivitas ajastu, kui hakati looma ulatuslikku UHV põhivõrku, et toimetada riigi erinevates kaugetes maapiirkondades toodetud hüdro- ja muust energiast saadud elektrit rahvarohkete hiigellinnadeni.