TEHISARU ISESEISVUB ⟩ Ukrainas õpetatakse sõjapidamiseks tehisaru nende unikaalsete andmetega

Droonidesse siirdatakse järjest rohkem teavet selle kohta, milline võimalik vaenlane välja näeb ning nende tegutsemise iseseisvus järjest kasvab. Foto: Unsplash

Käimasolev Venemaa-Ukraina sõda on esile toonud tehisintellekti (AI) ja droonitehnoloogia kasvava rolli tänapäevases sõjapidamises. Mõlemad pooled kasutavad väikseid droone luuretegevuseks, sihtmärkide tuvastamiseks ja isegi lõhkekehade kohaletoimetamiseks vaenlase positsioonidele. See uus sõjapidamise viis võimaldab komandöridel turvalisest kaugusest lahinguvälja jälgida ja on rõhutanud kergete õhuvahendite tähtsust täppislöökide sooritamisel, mis on odavamad ja tõhusamad kui kallid hävituslennukid.

Ukraina on kogunud tohutul hulgal droonidelt salvestatud videomaterjali, et parandada oma droonivägede tõhusust. Oleksandr Dmitriev, Ukraina mittetulundusühingu OCHI asutaja, on loonud süsteemi, mis koondab ja analüüsib enam kui 15 000 drooni videovooge, mis on pärit otse rinnetelt. Alates 2022. aastast on süsteem kogunud üle kahe miljoni tunni lahinguvideoid, mis on umbes 228 aastat materjali. Dmitriev selgitas, et see on «toit AI-le». Kui tahad õpetada AId, anna talle 2 miljonit tundi videoid, sellest saabki siis midagi üleloomulikku.

OCHI süsteem loodi algselt selleks, et anda sõjaväele juurdepääs kõigi lähedal asuvate droonimeeskondade videotele ühel ekraanil, kuid peagi mõisteti, et seda materjali saab kasutada tehisaru treenimiseks. Efektiivseks sihtmärkide tuvastamiseks vajab  tehisarusüsteem suurt hulka andmeid; enne 2022. aastat ei olnud Ukrainal tõenäoliselt nii palju lahinguvideoid. Nüüd lisandub süsteemi keskmiselt üle kuue terabaidi andmeid päevas.