Miks põlevad majad USA läänerannikul maani maha?

Maastikupõelngu sädemed on süüdanud hoones kõik selle mis põles. Enam vähem puutumatutena on säilinud jõulukaunistused, millele sädamed külge ei hakanud. Kodu jäänused pärast tulekahju Palisadese naabruses Los Angeleses, Californias, 10. jaanuaril 2025. Foto: DAVID RYDER

Postimehe teadustoimetuselt on küsitud, kuidas on võimalik, et Los Angelese maastikupõlengutes sedavõrd suur hulk maju lihtsalt põlema lähevad. Küsijad on üllatunud, selle üle, et sageli on süttinud ja maha põlenud hooned üldse elamukvartali sees ja tulekahjualast kaugemal. Või kuidas on põlema läinud keset teed olevad autod, milleni maastikupõleng pole küündinudki. Millega on siis tegu?

Majade süttimise peamiseks põhjuseks on asjaolu, et ulatuslikes maastikupõlengutes tekib suurel hulgal sädemeid, mis õhuvoolus liikudes hõõguvad väga kõrgel temperatuuril ning tuulega võivad need kanduda väga kaugele – kilomeetrite taha. Paradoks on selles, et mida kauem säde õhuvoos hõljub, seda kergemaks see muutub ja seda kaugemale see jõuab (mõistagi on ees piir: kui materjal ära põleb, kaob ka säde). Sealhulgas lendavad need sädemed ka elamukvartali sisse nii, et äärmised hooned ei pruugigi süttida vaid see juhtub esmalt hoopis seespool ja maastikupõlengust eemal oleva te hoonetega.

Tuul lennutab sädemeid Angelese metsas Mt. Wilsoni lähedal (USAs) 9. jaanuaril 2025. Neist sädemeist süttivad nii majad kui autodki. Foto: REUTERS/Ringo Chiu