/nginx/o/2023/12/12/15777212t1h4824.jpg)
Tõhus piirikaitse tugineb tehnoloogia ja inimeste läbimõeldud koostööl, kus moodsad seirelahendused toetavad piirivalvurite tööd, et anda piiril toimuvast selge ülevaade ja kiirendada reageerimisvõimet. Kogemust, mis on Eestil oma idapiiri valvamisega, tuleks jagada ka liitlastega.
Eesti ettevõtete ja spetsialistide teadmised ning senised kogemused ja teadmised peaks jõudma ka liitlasteni, kes täna samade väljakutsete ees seisavad, leiab Cybernetica seiresüsteemide osakonna juhataja Martin Link.
Eesti idapiir pole pelgalt joon kaardil, vaid keerukas ja mitmetahuline keskkond, hõlmates endas nii maismaa-, jõe- kui ka järvepiiri. Igal neist on oma unikaalsed väljakutsed: metsased alad piiravad maismaal nähtavust, järvedel on aga piir ise visuaalselt märkamatu.
Piir on üks konkreetsemaid meie iseseisvust kaitsevatest elementidest, mille valvamine nõuab lõiguti erinevaid lähenemisi sõltuvalt ümbritsevast keskkonnast, ilmastikuoludest ja piiriületuseks seatud võimalustest.
«Piiriseiresse on lisandunud uued dimensioonid – õhuruumi ja veealuse taristu seire. Viimane on muutunud järjest olulisemaks hiljutiste Läänemeres katkenud sidekaablite juhtumite taustal.»
Paari aasta tagused rändekriisid Leedu ja Poola piiridel, kunagi soiku jäänud – ent tänaseks oluliselt paranenud – idapiiri tarastamine ja üldiselt pinev julgeolekuolukord on muutnud ilmselgeks, et tõhusa kaitse tagamiseks on oluline arendada uuenduslikke ja tõhusaid lahendusid piiriseire teostamiseks. Sest Eesti idapiir ei tähista ainult meie endi suveräänsust, vaid ka Euroopa Liidu ja NATO mõjuala lõppu, millega kaasneb vastutus tagada ka liitlaste turvalisus.
Tänapäeva piirikaitse keskmes on olukorrateadlikkus – pidev ja täpne ülevaade sellest, mis piiril toimub.
Teadlikkust aitavad piirivalvuritel luua erinevad tehnoloogilised lahendused, näiteks integreeritud piiriseiresüsteemid, mis võimaldavad koguda ja töödelda andmeid radarite, kaamerate ja raadiosidesüsteemide abil, tuvastades seeläbi nii lubatud kui ka ebaseaduslikku tegevust piiri läheduses või selle ületamisel.
Andmete kogumine, edastamine ja töötlemine peab seiresüsteemide poolt olema kiire ja turvaline, et muuta piirivalvurite tööd ja otsustusprotsessi lihtsamaks ja tõhusamaks ning reageerimist potentsiaalsetel ohtudele kiiremaks.
Meie eesmärgiks peab olema lahenduste loomine, mis on usaldusväärsed, tehnoloogiliselt arenenud, läbimõeldud ja mis peamine, praktilised.
/nginx/o/2025/01/16/16598249t1hb206.jpg)
Piiriseire tehnoloogiate arendamine ja rakendamine nõuab sügavat arusaama mitte ainult tehnilistest lahendustest, vaid ka kohalikust keskkonnast, kultuurist ja olustikust. Otsuseid, kuhu erinevaid seireseadmeid paigaldada, millist infot need peavad koguma, mida analüüsima ja mis mahus edastama, on kõige võimekamad tegema idapiiri eripärasid põhjalikult tundvad kohalikud eksperdid ja igapäevaselt selles töökeskkonnas viibivad piirivalvurid.
Sealjuures on oluline, et need kohalikud teadmised jätkaks arenemist, põimudes aina enam Eestile omase tehnoloogilise nutikusega ja siinsete tugevate tehnoloogiafirmadega.
Meil on palju eksperte, kes on osalenud rahvusvahelistes koostööprojektides maailma tihedamates laevaliikluse piirkondades, nagu Malaka ja Gibraltari väinades, lisaks veel Vahemere, Põhjamere, Musta mere, Põhja-Aafrikas ja Kagu-Aasias regioonides.
Lisades sinna juurde siinsete digiettevõtete kiiruse ja suutlikkuse muutuvate oludega kiirelt kohaneda, on pinnas soe loomaks veelgi keerukamaid ja efektiivsemaid lahendusi. Mitte ainult meile, vaid ka meie liitlastele.
/nginx/o/2025/01/16/16598248t1hde54.jpg)
Eesti ekspertide ja ettevõtete kogutud mitmekülgsed kogemused võimaldavad täiustada ka meie ja naabrite riigipiiri valvamiseks kasutatavaid lahendusi, tuues laias maailmas, eri keskkondades ja ilmastikutingimustes kasutatavaid seiretehnoloogiaid üle kohalikku kasutusse, tagades nii, et piiri suudetakse valvata nii keerulistes geograafiliselt mitmekesistes piirkondades kui ka muutlikes ilmastikuoludes.
Piirivalve tõhusus sõltub siiski tehnoloogiate ja inimeste läbimõeldud koostööst. Kui seiresüsteemid suudavad pakkuda operatiivset ja usaldusväärset infot, on piirivalvuritel võimalik keskenduda kõige olulisematele ja kriitilisematele olukordadele.
Pidevalt muutuvate ohtude ja rünnakute tuules tuleb uuendada ka tehnoloogiate võimekust ja kasutust. Piiriseiresse on lisandunud uued dimensioonid – õhuruumi ja veealuse taristu seire.
Viimane on muutunud järjest olulisemaks hiljutiste Läänemeres katkenud sidekaablite juhtumite taustal.
Lisaks tuleb piirivalvel juba mõnda aega arvestada droonide kasvava kasutusega, mis nõuab seirevõimekuse pidevat täiustamist. Piirivalve efektiivsuse tagamiseks on oluline arendada mitte ainult tehnoloogilisi lahendusi, vaid ka nende kasutamiseks vajalikke oskusi ja teadmisi. Tehnoloogia ülesanne pole mitte asendada inimest, vaid täiendada ja toetada tema otsustusvõimet.
Meie idapiir on keeruline ja selle kaitsmine nõuab väga laia ekspertiisi – tehnoloogilisest kompetentsist geograafiliste teadmiste ning piirivalvurite professionaalsete oskusteni. Nende valdkondade ühendamisel tagame piiride turvalisuse ning suudame efektiivselt reageerida nii tänastele kui ka tulevastele ohtudele
Eesti on oma tehnoloogilise innovaatilisusega alati silma paistnud ning ka piiritehnoloogia valdkonnas on meie ekspertide laiapindsed teadmised ja kogemused rahvusvahelisel tasandil eeskujuks. Tuleb toetada ja julgustada kohalikke ettevõtteid oma lahendusi edasi arendama ning laialt pakkuma, et meie piiri kaitseks loodavad lahendused oleksid eeskujuks ka maailmas.
:format(webp)/nginx/o/2025/01/16/16598204t1hcae5.jpg)