TEHNIKA ⟩ Kirvega sidearve kallale - või skalpelliga

Internet on kas aeglasem või kiirem, kuid miks mõnes riigis palju kallim, teises odavam? Olenemata põhjustest saab siiski ka ise oma kulutusi suunata ning mittevajalikud asjad kinni panna. Foto: Jean Martinelle / Pixabay

Kes meist ei tahaks väiksemaid arveid? Kui sideoperaatorid teatavad järjekordsest hinnatõusust, millest ei saa justkui keelduda, siis tekib paratamatult tahtmine haarata kirve või siis skalpelli järele, et suureks paisunud arve kuidagi väiksemaks teha. Vaatame, mida teha annab.

Kiirustestide lehe Ookla detsembri testitulemuste järgi oli Eestis keskmine internetikiirus mobiilse ühendusega 106 Mbit/s, kaabli otsast aga 89 Mbit/s. Igal aastal ilmub ka uudiseid sellest, kui maha me oleme jäänud teistest just kiiruse poolest, kuid selle tabeli järgi on pilt hetkel mobiilse andmesidega juba üsna hea: maailmas oleme 19. kohal, lähiriikidest jäävad meist tahapoole Läti (24.) ja Leedu (25.). Püsiühenduse osas aga on olukord kurvem: riikide edetabelis oleme 67. kohal ning tagapool ka Venemaast.

Kui hindu vaadata, siis samasuguse ühenduskiiruse eest peame just meie lähinaabritest kõige rohkem maksma. Leedus on sama teenusepakkuja hinnad silmnähtavalt odavamad. Kui Telia pakub näiteks Eestis 100 Mbit/s hinnaga 27,45 eurot kuus, siis Leedus 250 Mbit/s ehk mitu korda kiiremat püsiühendust 17,99 euro eest kuus.