AK ⟩ Tehisaru vead ja sõda: kas me loome elatavat tulevikku või hävingut?

Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal Rostockis 24. jaanuaril 2024: Philipp Wree vasakul ja Florian Männer Fraunhoferi arvutigraafika uurimisinstituudist valmistavad töökojas katselendudeks ette Hiina ettevõtte DJI põllumajandusliku drooni Agras T30. Drooni, hüüdnimega «Maja», kasutatakse katselendudeks seemnete, pestitsiidide või väetise puistamiseks. Droonile on aga lisatud Fraunhoferi instituudis loodud tehisaru, millega saab korraldada täppisviljelust. See tähendab ülitäpset veätamiskoha tuvastamist ja ka lonkavate lehmade märkamist, kes viga saanud. Samal moel leitakse ka sõjalisi sihtmärke – küll mitte selle drooniga. Tapadrooni võimalikud vead oleksid aga pöördumatud ja kindlasti halvemad. Foto: Jens Büttner / dpa

«Usalda, aga kontrolli,» ütleb vanasõna – ent mida teha, kui kontrollija on hoopis tehisintellekt, kelle loogika viib joonlauda nähes järelduseni, et teil on vähk? 

Inimaju võib eksida, aga vähemalt ei eelda see, et tapva haiguse tunnuseks on joonlaud. Ometi on just selliseid «targutusi» erinevad tehisarud ikka ja jälle tootnud – värvates tööle vaid mehi, pidades tumedamat nahatooni diagnoosiks või püüdes malemängus petta nagu paadunud kelm. Kui nüüd sellele segule lisada veel relvad, kas see ei kõla see nagu retsept katastroofiks? Google’i hiljutine otsus AI-sõjamasinate suunas liikuda paneb küsima: kas oleme tehnoloogia teel tõesti roolijad või lihtsalt kaasreisijad, kes loodavad, et auto ei otsusta ise kuristikku keerata?

Mõnikord pole AI nii nutikas, kui me arvame. Teadlased, kes treenisid nahavähi tuvastamiseks algoritmi, arvasid, et neil õnnestus leida igati ontlik lahendus. Seda aga seni kuni nad avastasid , et see kasutas ennustuste tegemiseks joonlaua olemasolu. Täpsemalt, nende andmekogum koosnes piltidest, kuhu patoloog oli pannud joonlaua, et mõõta pahaloomuliste koekahjustuste suurust. Nii oligi, et pahaloomulise kasvaja tunnuseks oli joonlaud.