Rajal liikumise muudab humoorikamaks von Glehni virtuaalne kaaslane, kes esitab valikvastustega küsimusi.
«Kuigi paljud on kuulnud lugusid Nõmme linnaks saamise loost, von Glehni legendidest ja külastanud ka Glehni lossi, on tema elu ja tegevus siiski suuresti ajaloo hõlma vajunud. Soovisime tema pärandit laiemalt inimestega jagada, mistõttu audiogiid valmiski,» rääkis Tallinna Tehnikaülikooli muuseumi juhataja Kadri Kallaste.
Raja läbimiseks kulub poolteist tundi
Audiogiidi on väga lihtne kasutada ja see sobib ideaalselt nädalavahetuse jalutuskäigu sisustamiseks. Ühe raja läbimine võtab aega ligikaudu poolteist tundi, mille käigus kuuleb erinevates punktides lugusid Nikolai von Glehnist ja temaga seotust.
Rada ei pea läbima ühe korraga, vaid võib jaotada mitmele päevale. Rajal liikumise muudab humoorikamaks Nikolai von Glehni virtuaalne kaaslane, kes esitab külastajale iga läbitud punkti kohta valikvastustega küsimuse.
Pikem ja lühem rada
Esimene ja pikem rada «Siia saagu loss» tutvustab Nikolai von Glehniga seotud ehituspärandit, rahvajutte, aga ka pisut Nõmme kujunemiselugu. Rajaga on soovitatav alustada Glehni lossi eest. Soovi korral sobib alguspunktiks ka Nõmme turuhoone kõrval asuv Nikolai von Glehni monument, kust edasi tasub liikuda üle Mente et Manu jalakäijate silla Glehni lossi suunas. Selle raja tekstid luges sisse Mart Juur.
Teine rada «Lahkumised ja lossi taassünd» heidab valgust Glehnide perega seotud traagilistele lugudele. Seal saab lähemalt tuttavaks Glehni abikaasa Caroline Henriette Marie von Glehni ja Mustamäe allikaalale rajatud kauni Glehnide perekonna rahulaga. Alguspunktiks sobivad hästi Nõmme Spordikeskuse parkla või Glehni lossi esine. Selle raja tekstid luges sisse Liia Kanemägi-Jõerand.
Neljas keeles matk
Audioretke kasutamiseks tuleb oma telefoni laadida Navicupi rakendus. Raja läbimiseks ei ole tegelikult vaja kodust väljudagi – helifaile ja tekste saab vabalt valitud järjestuses kuulata ka Navicupi veebilehelt.
Rajad on jälgitavad neljas keeles: eesti, inglise, soome ja vene keeles.
Jalutuskäigu koostamisel tugineti Nõmme ajalugu põhjalikult uurinud ajaloolase, Leho Lõhmuse raamatutele ja Voldemar Panso, Paul Rahno ja Kyra Roberti tekstidele.
Pildimaterjal pärineb erinevate Eesti muuseumide fotokogudest ja erakogujatelt. Tekste koostasid Liina Hendrikson, Kadri Kallaste, Kelli Luik ja Mario Mars.
Audioretk valmis Tallinna Tehnikaülikooli muuseumi, Nõmme Linnaosavalitsuse ja Navicupi koostöös. Rakenduse valmimist aitasid finantseerida EAS ja Tallinna Tehnikaülikooli muuseum.