:format(webp)/nginx/o/2025/03/10/16706709t1h998e.jpg)
Möödunud aastal varitses eestlaseid internetis rekordiline hulk küberohte ning sügisestel rekordkuudel kasvas ohtude hulk võrreldes eelneva aasta tippajaga ligi viiekordseks, samuti püstitati rekord aasta jooksul tuvastatud ohtude koguarvus, selgub Elisa avaldatud Netivalvuri teenuse statistikast. Kõige sagedamini kummitasid kasutajaid mullu erinevad võltslehed ja teised petuskeemid.
Justiits- ja digiministeeriumi avaldatud andmed näitavad, et nagu mujal maailmas, nii pannakse ka Eestis üha rohkem toime arvutikelmuseid, mida on iga aastaga aina enam. 2024. aastal registreeriti niisuguseid kuritegusid kokku 3659, mida on ligi 14 protsenti rohkem kui aasta varem. 2024. aasta vältel pidi era- ja ärikasutajate internetikasutust turvav Netivalvuri teenus ühe kasutaja kohta kuu jooksul reageerima keskmiselt 150 erinevale juhtumile, samas kui rekordkuul ületas keskmine ühe kasutaja kohta tuvastatud intsidentide hulk 314 piiri. Võrreldes eelneva aastaga kasvas ka aasta jooksul tuvastatud ohtude koguhulk üle nelja korra, liginedes 37 miljonile.
«Digimaailmas tõstavad iga päev pead uued ohud ja tänaseks on muutunud sisuliselt võimatuks, et inimene suudab neid kõiki meeles pidada ja alaliselt valvel olla. Petukõned ja -sõnumid, libalehed, krüptopettused ja petlikud loosimängud on vaid küberkuritegevuse pealmine nähtav kiht – reaalsuses on erinevaid riske rohkem kui keegi kokku jõuaks lugeda,» ütles Elisa infoturbejuht Mai Kraft. «Seetõttu on selge, et järjest ohtlikumaks muutuvas digimaailmas on vaja endale appi leida digitaalsed lahendused, mis riske maandada aitaks.»
Eelmisel aastal osutusid kõige ohtlikumateks kuudeks september, oktoober ja november, samas kui kõige vähem ohte ühe kasutaja kohta tuvastati augustis. Sarnased on tulemused olnud ka eelnevatel aastatel, mil suve keskpaigas ja lõpus ning aastavahetuse paigus on küberkelmide tegevus mõneti aeglustunud, et seejärel sügis-talvisel ja kevad-suvisel hooajal taasaktiveeruda.
Möödunud aastal toimus kõige järsem kuust kuusse hüpe augusti ja septembri vahel, mil rünnete koguhulk suurenes kuude võrdluses kolm korda. Võrreldes aasta kõige ohtlikumat ja rahulikumat kuud selgub statistikast, et vahe ühe kasutaja kohta tuvastatud rünnetes on enam kui 410 protsenti.
Aasta jooksul tuvastatud ohtude seas on nii üldtuntud petuskeemid – näiteks liba-postiasutuste saadetud petusõnumid, õngitsuskõned ja lihtlabased meilipettused – kui ka mitmed keerukamad skeemid, millest paljud hõlmasid kõigile tuttavaid rahvusvahelisi brände ja nende kodulehti matkivaid libalehti.
Näiteks puutusid paljud kasutajad möödunud aastal kokku Telegrami matkiva libalehega, mis reklaamis võimalust vestelda erinevate inimestega. Selleks, et suhtlema hakata, pidid ohvrid jagama oma kontaktandmeid ja isiklikku infot, mida kasutati hiljem ära identiteedivarguste, pettuste ja spämm-rünnakute tarbeks.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)