Päevatoimetaja:
Kaido Einama

Viltu vedanud proovisõit näitas Impreza turvalist palet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Marina Lohk
Copy
Artikli foto
Foto: Subaru

Matariki ja Krittika tähendavad erinevates keeltes Plejaade, ehk üht täheparve Sõnni tähtkujus. Jaapani keeles kutsutakse neid Subaruks. Seetõttu pole ime, et Fuji Heavy Industries´ile kuuluval samanimelisel kaubamärgil meile tähesära vastu vaatab, kirjutab

Autonet.ee

.


Teisest küljest võib öelda, et Subaru mudelid paistavadki enamiku teiste taustal tähtedena silma, väikeseks erandiks võib pidada vaid eelmise põlvkonna mudeleid, kuid olgu ajalugu neile armuline.

Ilmselt said Subaru disainerid ise oma fopaast kiiresti aru ning juba 2006. aastal alustati uute kujustuslahenduste otsimist. Praeguste põlvkondade esindajatele pole välimuse koha pealt igatahes midagi ette heita.

Subarust kui automargist rääkides meenub autondusest huvitatuile kindlasti esimesena boksermootor. Euroopas pakub analoogseid jõuallikaid veel Porsche, suurematest tootjatest esimese raksuga rohkem ei meenugi.

Boksermootori eripäraks on teatavasti horisontaalselt asetsevad silindrid, mis ühtlasi tagavad tavalistest sisepõlemismootoritest oluliselt madalama raskuskeskme. Auto juhitavus on aga raskuskeskmest ju üheselt sõltuv.

Uue põlvkonna Subaru Impreza müüki alustati 1. septembril 2007. Eelmise aasta märtsis peetud Genfi näitusel toodi avalikkuse ette esimest korda uus jõuallikas, mis sai nimeks Boxerdiesel. Vaid paar nädalat tagasi jõudis Eestisse esimene analoogse mootoriga Impreza modifikatsioon, millega õnnestus sel nädalal väike proovisõit teha.

Diisel-Imprezasid müüakse Eestis kahes varustusastmes: 2.0TD ja 2.0TD Sport. Hinnad algavad vastavalt 329 900 ja 373 900 kroonist. 

Juba baasmudelil 2.0D on põhivarustuses 16-tollised valuveljed, püsikiirushoidja, kliimaseade, esi- ja külgturvapadjad, turvakardinad, VDC-stabiilsuskontrolli süsteem, soojendusega esiistmed ja küljepeeglid ning elektriajamiga aknad.

Impreza 2.0TD Sport mudelil on eelmisele varustustasemele lisaks veel ksenoonesilaternad, sportistmed, 17-tollised valuveljed, 6 CD mängija, võtmeta lukustus- ja käivitussüsteem (Keyless Entry), esi-, taga- ja küljespoilerid. Proovisõiduautoks oli just kõnealune versioon.

Subaru pressiteate kohaselt on Impreza kaheliitrise, turbolaaduri ja ühisanumsissepritsega diiselboksermootori võimsuseks 150 hobujõudu (110 kW). Kasutatav pöördemoment on 350 njuutonmeetrit 1800-2400 pöördel minutis.

6-käigulise manuaalkäigukastiga ja pideva nelikveoga diisel-Impreza kütusekulu on 5,8 liitrit sajale kilomeetrile ja CO2 heitmed vaid 152 grammi kilomeetrile. Ökonoomne boksermootor lubab Imprezal ühe paagitäiega läbida nüüd pea 1100-kilomeetrise teekonna.

Üllatav on siinjuures mootori võime ka kõrgematel pööretel täiesti arvestatavat momenti pakkuda. Kuna jõuallikas on tavapärastest diislitest konstruktsiooniliselt lihtsam, siis on Subaru diiselbokserile võõrad ridadiislitele iseloomulikud valjuhäälsed plaginad ja värinad.

Impreza kiirendusvõimeks 0-100 km/h öeldakse pressiteates olevat 8,6 sekundit ning maksimaalseks kiiruseks 205 km/h. Tavapärasest suurema sõidunaudingu tagab Impreza WRX mudelilt pärinev sportlik vedrustus.

Väliselt on diisel-Imprezat võimalik tuvastada kapotil oleva õhuvõtuava ja tagaluugil oleva Boxerdiesel logo järgi.

Üsnagi agressiivse ilmega Impreza sisemusest õhkub igast nurgast sportlikkust. Näidikud ja armatuurlaud on meeldivalt lihtsad, nupud-valitsad käeulatuses ja loogilised, rääkimata korralikku külgtuge pakkuvatest sportistmetest.

Sõita on diisel-Imprezaga ülimõnus. Harvakohatav sümmeetriline nelikvedu on nauding omaette. Ainult lubatud kiirusepiirangusse äramahtumisega tekib probleeme. Võimu on mootoril ülearugi ning enne kui õieti märkad, on juba 80 km/h sees.

Impreza turvavarustusest rääkides tuleb mainida, et Subaru insenerid on viimastel aastatel valanud ohtralt higi autode paremaks muutmisel. Lisaks mitmetele turvapatjadele ja -kardinatele suudavad kõik mudelid erakordselt hästi ka kineetilist energiat neelata.

Eriterase kasutamine annab kogu konstruktsioonile arvestatava jäikuse, mis ühest küljest on vajalik korralike juhtimisomaduste, teisalt ka eeskujuliku ohutuse saavutamiseks. Impreza pole siin mingiks erandiks. Austraalia NCAP turvatestis pälvis auto maksimaalsed 5 tärni ning USAs on masinale omistatud isegi segmendi kõige turvalisema auto staatus.

Põhjus, miks turvavarustusest seekord nii pikalt juttu on, seisneb asjaolus, et selle töö sai kahjuks omal nahal järgi proovitud. Autonet vabandab siinkohal südamest Subaru Nordic AB ees, kes masina proovida andis.

Libeda, petliku musta jää tulemusena ei keeranud auto päris sinna, kuhu vaja, ning muidu lai kurv muutus ootamatult kitsaks. Elusolendeid õnneks trajektoorile ei jäänud, mida paraku ei saa öelda ühe valgustusposti kohta. Tagajärjed on juba fotodelt näha. Seekord siis 1:0 ilmataadi kasuks.

Kuna kõik käis äraütlemata kähku, siis üksikasju kahjuks edasi anda pole võimalik. Siiski oli tajutav, et turvavöödel on juhti avarii hetkel istme külge tõmbavad pingutid ning seetõttu tundus roolis asuva turvapadja avanemine vaid kui õrn pai põsele.

Tõsi, kiirus polnud suur ja kokku ei põrganud mitte sada kilomeetrit tunnis vastu kihutava autoga, vaid tsingitud plekist postiga. Pärast matsu ei valutanud kusagilt, seda enam tilkus aga süda verd lõhutud auto pärast.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et diiselmootoriga Impreza pole sugugi ainult ralliradade tarbeks sündinud auto, vaid ka täiesti mõnus igapäevasõiduk, normaalses hinnaklassis, võtab vähe kütust, keskkonnasõbralik, erakordselt sportlik ning sedavõrd ohutu, et tema hoolde oma elu usaldada.

Tagasi üles