Hiinas ehitatakse esimest tooriumreaktorit – see ei saagi kokku vajuda või plahvatada

Poliitilised ja tehnilised takistused on tooriumkütuse ja sulasoolareaktorite arengut pidurdanud, kuid need tehnoloogiad on nüüd kindlalt tagasi arenduste keskmes. Foto: Llewellyn King / whchronicle.com

Pärast poole sajandi pikkust pausi on toorium taas tuumaenergeetika kütusena teadusuuringute keskmes. Hiina plaanib 2025. aastal alustada Gobi kõrbes tooriumil põhineva sulasoolareaktori rajamist, mille eesmärk on demonstreerida selle tehnoloogia potentsiaali.

Shanghai rakendusteaduste füüsika instituudi (Shanghai Institute of Applied Physics ehk SINAP) hallatav 10-megavatine tooriumreaktor peaks keskkonnamõjude aruande kohaselt valmima 2030. aastaks. See projekt järgib 2021. aastal valminud ja sellest ajast katsetatud 2 MW eksperimentaalset versiooni.​ Mitmed ettevõtted üle maailma töötavad selle kütuse ja reaktoritüübi kallal.

Toorium-232, mida leidub tardkivimites ja raskemetallimaakides, on Maal palju levinum kui tuumakütusena tavapäraselt kasutatav isotoop uraan-235. Kuid toorium ei ole otseselt lõhustuv – see ei saa läbida tuumalõhustumist, mis toodab energiat. Enne kasutamist tuleb see muundada lõhustuvaks uraan-233ks. Kuigi see on tehniliselt võimalik, jääb küsimuseks, kas see on ka majanduslikult ja praktiliselt teostatav.