Texases sünnivad tehisarule päris aju moodi protsessorid – see on üsna pöörane

Uudseid pooljuhte ning muidgi päris aju imiteerivaid elemente kasutati eriti energiasäästliku tehisaju loomiseks. Foto: Marek Strandberg ChatGPT abil

Vanarahvas teadis, et targem annab järele – ent tänapäeva tehisintellekt ainult võtab, ja veel palju. Aga mis oleks, kui see targemaks saades hakkab ka energiat kokku hoidma? Texases on just selline idee sündinud ja see ei kõla sugugi ulmena. Seal pandi kokku kiibid, mis toimivad juba nii nagu ajugi.

Tehisintellekt on vaieldamatult võimekas: see suudab analüüsida andmeid ja lahendada keerukaid ülesandeid kiirusel, millega inimene ei suudaks kunagi võistelda. Kuid sellel tarkusel on oma hind – meeletu energiatarbimine. Samal ajal kulutab inimaju, üks tõhusamaid arvutussüsteeme, vaid 20 vatti.
Uus lähenemine, mille töötasid välja Texas A&M ülikooli insenerid eesotsas elektrotehnika ja arvutitehnika abiprofessori Suin Yi’ga, püüab lahendada seda vastuolu. Nende loodud Super-Turingi tehisintellekt jäljendab inimmõistuse tööpõhimõtteid, integreerides protsessid, mis tavapärastes süsteemides on eraldatud. See muudatus võib muuta kogu valdkonna tulevikku.

Süsteemi nimi viitab legendaarsele Alan Turingile, kelle ideed 20. sajandi keskpaigast on aluseks kaasaegsele informaatikale, krüptograafiale ja tehisintellektile. Uurimistulemused avaldati teadusajakirjas Science Advances.