/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/04/30/16810561t1hd8f9.jpg)
Kui elektriautode eelisteks peetakse üldiselt nende loodussõbralikkust ja vaikust, siis hiljutine Citadele panga uuring näitab, et Eesti inimest ennast motiveeriks elektrisõidukit ostma hoopis rohkem rahalised argumendid ja keskkonnasääst pole nii määrava kaaluga.
Citadele pank uuris märtsis Balti riikide inimestelt, millised on peamised põhjused, mis motiveeriks neid valima elektriautot. Selgus, et eelkõige mängiks valikus suurimat rolli kütusekuluga võrreldes soodsam laadimine. Sellele järgneb riiklike toetuste olemasolu.
«Seda, et laadimine maksab vähem kui kütus, tõi välja 33 protsenti eestlastest. Sarnane tendents ilmnes ka Lätis (30%) ja Leedus (37%). Lisaks sellele peeti oluliseks, et elektriauto oleks pikaajaliselt ökonoomsem – seda tõi välja 17 protsenti Eesti vastajatest. Väiksem remondivajadus ja madalamad laenu- või liisinguintressid motiveerisid vastavalt 16 ja 15 protsenti eestlastest,» lausus Citadele Leasingu juht Rainer Moppel.
«Huvitav on see, et praegu küsisime otseselt inimese enda isiklikku motivatsiooni elektriauto ostmisel. Kaks aastat tagasi uurisime aga üldisemalt, mida peetakse elektriautode kõige positiivsemateks aspektideks ja sellisel juhul peeti ülekaalukalt tähtsaimaks just keskkonnasäästu poolt,» märkis Moppel.
Eestlaste seas kerkis esile ka skepsis – koguni 29 protsenti vastanutest ütles, et mitte miski ei motiveeriks neid elektriautot valima. Lätis oli see näitaja kõigest üheksa ja Leedus seitse protsenti.
Kokku arvas 2023. aasta alguse küsitluse järgi 44 protsenti Eesti inimestest, et elektrisõiduki olulisemaks positiivseks küljeks on see, et need ei saasta õhku ja säästavad loodust. Täpselt sama paljud (44%) pidas tähtsaimaks heaks küljeks aga vähese müra tekitamist.
Hiljutise Citadele küsitluse järgi märkis isikliku motivatsioonina üksnes 12 protsenti Eesti inimestest, et keskkonnasäästlikkus oleks nende jaoks elektriauto valikul määrav. Samal ajal tõi sama aspekti esile 25% leedulastest ja 14% lätlastest. Samamoodi jäi tahaplaanile ka müra puudumine – Eestis mainis seda põhjusena vaid iga kümnes vastaja.
Riigi pakutav ostutoetus mängis endiselt arvestatavat rolli, kuigi Eestis Keskkonnainvesteeringute Keskuse ostutoetus lõppes 21.03.2025 seoses eelarve ammendumisega. Selle tähtsust tõi esile 27 protsenti eestlastest, samas kui Lätis ja Leedus oli vastav näitaja vastavalt 30 ja 41 protsenti.
Paraku on aga Keskkonnainvesteeringute Keskuse veebilehel kirjas, et teadaolevalt ei ole plaanis seda meedet uuesti avada ega ole hetkel ettevalmistamisel ka ühtegi sarnast uut meedet.
«Nüüd tuleb otsida muid võimalusi ja soodustusi sõiduki finantseerimiseks. Näiteks Citadele pakub elektriautode liisingule tavapärasest soodsamat intressi,» tõi Moppel välja.
/nginx/o/2025/04/30/16810509t1h1b2d.jpg)
Eestlaste seas kerkis esile ka skepsis – koguni 29 protsenti vastanutest ütles, et mitte miski ei motiveeriks neid elektriautot valima. Lätis oli see näitaja kõigest üheksa ja Leedus seitse protsenti.
Moppel sõnas, et kuigi hinnatundlikkus ja tarbijate soov kulusid optimeerida on jätkuvalt tugevad, viitab kõrge ükskõiksuse määr Eestis ka sellele, et ühiskondlik hoiak elektriautode osas vajab veel küpsemist.
«Finantsilist aspekti elektriauto ostmisel on tõenäoliselt nüüd oluliselt lisaks mõjutamas ka automaks, mis soosib keskkonnasäästlike sõidukeid. Samas statistika järgi on see pigem pannud inimesi veelgi rohkem valima hübriidautosid, kuna nende ostuhind on üldiselt madalam võrreldes elektrisõidukitega. Märtsis oli kõikidest uutest Eestis müüdud autodest elektrisõidukite osakaal 8,5 protsenti, hübriidautode oma aga ligi 65 protsenti. Euroopas olid samad suhtarvud esimeses kvartalis vastavalt 15,2% ja 35,5%,» lausus Moppel.