/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2025/05/08/16829816t1h24e7.jpg)
Kui maailm 20. sajandi lõpus külma sõja lõpetas, loodeti, et suurte relvastuskulude ajastu jääb ajalukku. Ent 2024. aasta purustas selle illusiooni: sõjalised kulutused tõusid tasemele, mida pole nähtud aastakümneid. Tundub, et uus ajastu vajab vanu meetodeid. Relvastusprogrammid paisuvad, geopoliitiline pinge kruvib end üle maailma – ja rahu, mida need miljardid pidid kaitsma, näib jäävat aina hapramaks. Raha voolab sõtta, aga kas ka stabiilsusesse ja kas see toob ka rahu?
Maailma sõjalised kulutused saavutasid 2024. aastal uue ajaloolise tipu, ulatudes 2718 miljardi USA dollarini, selgub 2025. aasta 28. aprillil avaldatud Stockholmi Rahu-uuringute Instituudi (Stockholm International Peace Research Institute ehk SIPRI) andmetest. Tegemist on suurima aastase kasvuga pärast külma sõja lõppu ning see jätkab kümnendipikkust tõusutendentsi, mille jooksul on kaitsekulutused kasvanud 37 protsenti võrreldes 2015. aastaga. Sõjaliste kulude osakaal maailmamajanduse kogutoodangust tõusis 2,5 protsendini ning iga maailma inimese kohta kulus keskmiselt rekordilised 334 dollarit. Suurima osa sellest kasvust moodustavad suurriikide relvastuse ja sõjavägede moderniseerimisprogrammid ja sõjad Ukrainas ja Lähis-Idas. Ühendriigid, Hiina, Venemaa, Saksamaa ja India tegid kokku 60% kogu maailma sõjalistest kulutustest. USA ja Hiina juhivad summaarselt ja Ühendriigid säilitasid maailma suurima sõjaliste kulutustega riigi positsiooni 997 miljardi dollariga. Eelarvest suunati märkimisväärne osa tuumarelvastuse ajakohastamisele ning nn integreeritud heidutuse tugevdamisele Venemaa ja Hiina vastu. Kaitseministeerium investeeris 61,1 miljardit F-35 hävitajatesse, 48,1 miljardit uute sõjalaevade ehitusse, 37,7 miljardit tuumaprogrammidesse ning 29,8 miljardit raketitõrjesüsteemidesse. Sõjaline abi Ukrainale ulatus 48,4 miljardi ja Iisraelile 10,6 miljardi dollarini. Taiwan sai 1,9 miljardit toetust oma kaitsevõime tugevdamiseks. Hiina, kelle kaitseeelarve oli 314 miljardit (kasv 7%), keskendus täielikule sõjaväe moderniseerimisele, mis peaks lõppema aastaks 2035. 2024. aastal tutvustati Hiina uusi varghävitajaid, droone ja alustati küber- ja kosmoseväe loomisega. Kiirendati ka Hiina tuumarelvastuse laiendamist. Venemaa tõstis oma sõjalise eelarve 38% võrra 149 miljardi dollarini. Märkimisväärne osa sellest suunati kodumaisele relvatootmisele, sealhulgas rakettide, tankide ja suurtükkide tootmisele millega peetakse Ukraina sõda. Osa eelarvest jäi salastatuks. Euroopa tugevdab kaitsevõimet Saksamaa suurendas oma kaitsekulutusi 28%, jõudes 88,5 miljardi dollarini. Selle kaudu hangiti Leopard 2A8 tanke, F-35 lennukeid, IRIS-T SLM õhutõrjesüsteeme ja viidi ellu uusi teadus- ja arendusprojekte 2022. aastal loodud 100 miljardi euro suuruse erifondi toel. Saksamaa oli 7,7 miljardi dollariga USA järel suuruselt teine sõjalise abi andja Ukrainale. Prantsusmaa eelarve oli 64,7 miljardit (kasv 6,1%), keskendudes uutele Rafale F4 hävitajatele, Griffon ja Serval soomukitele ning tuumaheidutuse uuendamisele. Ukrainale anti kahepoolse kokkuleppe alusel täiendavat abi kuni 3 miljardi euro ulatuses. Suurbritannia tõstis kaitsekulud 81,8 miljardi dollarini, panustades uutesse Type 26 hävitajatesse ja tuumaallveelaevastikku. London lubas Ukrainale anda vähemalt aastani 2030 iga-aastaselt 3,8 miljardit sõjalist abi. Poola kasvatas kaitse-eelarvet 31% võrra, jõudes 38 miljardi dollarini. Hangiti Lõuna-Korea K2 tanke, K9 haubitsaid, F-35 lennukeid ja Patriot-tüüpi raketikilpe. Ukraina ja Iisrael – sõda määrab eelarve Ukraina sõjaline eelarve ulatus 64,7 miljardi dollarini, moodustades 34% SKP-st. Sellest 74% kulus palgafondile ja sõdurite perekondade toetamisele ning 23% relvastuse ja varustuse ostule. Välisabi – 60 miljardit, peamiselt USA-st ja Saksamaalt – võimaldas täiendada laskemoonavarusid ja tugevdada õhutõrjet. Iisrael kasvatas oma kaitsekulutusi 65% võrra 46,5 miljardi dollarini, peamiselt Gaza ja Lõuna-Liibanoni konfliktide tõttu. Ainuüksi 2024. aasta detsembris kulus sõjategevuseks 5,7 miljardit. Täiendati Iron Dome raketikaitsesüsteemi ja hangiti uusi soomukeid. Aasia ja Lähis-Ida relvastumine jätkub Jaapan suurendas kaitsekulutusi 21%, saavutades 55,3 miljardit dollarit. Osteti pikamaarakette ja õhukaitsesüsteeme USA-st, tuginedes 2022–2027 aastaplaanile. Taiwan suunas oma eelarve laevastiku ja F-16 lennukite uuendamisse. Saudi Araabia oli Lähis-Ida suurim kulutaja 80,3 miljardi dollariga. Liibanon, vaatamata majanduskriisile, kasvatas kaitse-eelarvet 58%. Maailmajaotuses domineerivad Ameerikad (40%), järgneb Euroopa (26%), Aasia ja Okeaania (23%), Lähis-Ida (9%) ja Aafrika (1,9%). Põhja-Aafrika kulutused kasvasid 8,8%, suurimaks panustajaks oli Alžeeria (8% SKP-st). SIPRI analüütikute hinnangul jätkub kaitsekulutuste kasv lähiaastatel, kuna valitsused on lubanud pikaajalisi relvastusprogramme. Kuid kasvav sõltuvus võlakattest ja sotsiaalkulude vähendamine võib kaasa tuua märkimisväärseid majanduslikke ja ühiskondlikke tagajärgi.
/nginx/o/2025/05/08/16829824t1h6366.jpg)