/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/02/16816396t1he134.jpg)
Kuigi sõjapidamine on läinud väga kõrgtehnoloogiliseks, kus domineerivad ülikiired hävitajad, targad raketid ja osavad droonid, võib Ukrainas kohata ka väga vanu lahendusi lausa mitmesaja aasta tagant ning need toimivad sama hästi ka igasuguse moodsa masinavärgi vastu.
Ühel Ukraina rindelõigul tõuseb praegu aeg-ajalt taevasse midagi, mis meenutab pigem õhupalli kui peent sõjamasinat.
Jah, 18. sajandil leiutatud tehnoloogia teeb Ukraina lahinguväljadel ootamatut ja väga elulise tähtsusega tagasitulekut. Tegemist pole ajalooraamatust välja kaevatud anakronismiga, vaid kavalusega, mis võib anda Ukrainale olulise eelise üha tihenevas droonisõjas.
Kuidas on võimalik, et see iidne leiutis suudab üle kavaldada tänapäeva kõige uuemad mehitamata lennuvahendid? Vastus peitub lihtsuses, leidlikkuses ja ühes ootamatus eelises, mida ükski moodne lennumasin pakkuda ei suuda.
Peaasi, et «hiiri püüab»
Pole tähtis, mis värvi on kass, peaasi, et hiiri püüab – sama kehtib ka Venemaa sissetungi tõrjumisel ja nende saadetud drooniparvede tagasitõrjumises. Ukraina peab leidma nutikaid ja tihti üsna ebatavalisi lahendusi oma kaitsevõime tugevdamiseks.
/nginx/o/2025/05/02/16816401t1h0c81.png)
Kui alguses loodeti eelkõige moodsale lääne tehnikale, siis peagi sai selgeks, et sõja tegelikkus nõuab ka lihtsamaid, odavamaid ja kiiremini kasutuselevõetavaid vahendeid. Just siin astuvadki pildile heeliumiga täidetud ankurdatud õhulaevad ehk aerostaadid.
Taevased vaatluspostid
Alates 2023. aastast tegutseb Kiievis idufirma Aerobavovna, mille asutasid õhupallihuvilised insenerid Dmõtro Khmara ja Oleksandr Lozõnskõi, kes enne sõda tegelesid stratosfääri õhupallidega teaduslikeks katseteks.
Nüüd on nende abiga paigutatud lahingutegevuse kuumematesse piirkondadesse kümneid väikeseid aerostaate, kirjutab IEEE Spectrum. Need taevased vaatluspostid, nagu neid kutsutakse, on varustatud antennide, raadioside repiiterite ja droonidetektoritega ning on kiiresti muutunud Ukraina kaitsestruktuuri asendamatuks osaks.
Aerobavovna tegevjuht Iurii Võsoven selgitas väljaandele, et aerostaadid on paljudel juhtudel paremad kui ükskõik milline teine alternatiiv. «Neid saab paigaldada minutitega ja need võivad õhus püsida päevade kaupa,» ütleb ta.
Võrdluseks – tavalised kommertsdroonid, mida sõja alguses laialt kasutama hakati, on raadiosidel töötades piiratud levialaga, ulatudes vaid umbes kümne kilomeetrini. Kuigi suundantennid võivad levi parandada, signaal lõpuks siiski nõrgeneb. Maapealsed repiiterid, mida prooviti signaali võimendamiseks kasutada, osutusid aga liiga ohtlikuks ning said kohe vaenlase sihtmärgiks.
/nginx/o/2025/05/02/16816407t1hbd01.png)
Õhupalliinsenerid aga toovad välja, et kuna maapealsete signaaliedastajate tegevusulatus oli nii väike ja nende paigaldamiseks pidid sidemehed minema rindele väga lähedale, siis oli vaja paremat lahendust.
Vaade kaugele vaenlase tagalasse
Siin tulevadki mängu aerostaadid. Tõstes raadiorepiiteri ehk signaali nii-öelda vahejaama, mis edastab droonide ja luure jaoks vajalikke andmeid, sadade meetrite kõrgusele maapinnast – näiteks 500 meetri kõrgusele – laieneb selle tegevusulatus drastiliselt.
Poole kilomeetri kõrgusel katab seesama repiiter järsku ligikaudu 80-kilomeetrise raadiuse. See tähendab, et ka õhupalli saab paigutada rindelt näiteks 30 kilomeetri kaugusele tagalasse, kus see on suhteliselt ohutu, kuid katab siiski kõik vajalikud operatsioonid.
Taoline lahendus võimaldab Ukraina droonidel rünnata sügavamal vaenlase territooriumil asuvaid sihtmärke ning pikendab ka maapealsete või mererobotite tegevusraadiust.
Näiteks on firma kodulehel näha, mismoodi õnnestub õhupallil asuva teleskoopobjektiiviga kaameraga näha väga detailset pilti lausa kümne kilomeetri kaugusel maa peal.
Täiesti uus valdkond
Alguses polnud lihtne leida eeskuju, sest aerostaadid olid Ukrainas üsna tundmatu nišitoode.
Aerobavovna insenerid pidid esialgu palju katsetama, et luua kergesti kasutatavad ja stabiilsed õhulaevad, mis peaksid vastu ka tugevale tuulele.
Pärast ühe aasta pikkust tööd ja kümneid prototüüpe leiti lõpuks õige suund. Välja töötati spetsiaalne stabilisatsioonimehhanism, mis tagab aerostaadi töövõime tuulekiirustel kuni 90 kilomeetrit tunnis – tormiga rindapistmine ei ole enam probleem.
Stabiliseerimiseks kasutatakse sabatiibade ja ballooni kuju kombinatsiooni. Antennidel on lisaks kardaanmehhanism, et säilitada nende suund. Elektriline vints võimaldab aerostaadi taevasse tõsta minutitega, vähendades paigaldusmeeskonna riski.
Võsoveni sõnul saab nende väikseima mudeli 500 meetri kõrgusele seitsme minutiga alates autost väljumisest kuni positsioonilt lahkumiseni.
Esimese aerostaadi, mis oli varustatud populaarse Motorola raadiorepiiteriga, kasutuselevõtust 2022. aasta lõpus on firma laiendanud oma tegevust.
Praeguseks kannavad Aerobavovna aerostaadid taktikaliselt olulisi raadioid, mis laiendavad turvalise side levi kahe kasutaja vahel kuni saja kilomeetri kaugusele. Samuti koguvad need luureandmeid, määrates triangulatsiooniga vaenlase droonioperaatorite asukohti kuni 90 kilomeetri kaugusel.
Droonimüür Iraani Shahedide vastu
Märtsis avalikustas Aerobavovna, et nad on asunud koostöös Maxon Systemsiga arendama uut kaitsesüsteemi Iraani Shahed-tüüpi droonide vastu.
Shahede on Vene pool kasutanud Ukraina elanikkonna terroriseerimiseks suurtes kogustes alates 2022. aastast ning nüüd on nende hulk korraga samal ajal tehtavates rünnakutes järsult kasvanud, mis kurnab õhukaitse üle.
/nginx/o/2025/05/02/16816410t1h1502.png)
Need poolautonoomsed lihtsad droonid on Ukraina õhutõrjele siiski keeruline sihtmärk, kuna neid on tavalisel radaril raske märgata. Tuhandete Shahedide igakuised rünnakud kurnavad Ukraina õhutõrjet ka siis, kui neid peab sageli alla tulistama kuulipildujate või kergete õhutõrjerelvadega. Aerobavovna ja Maxon Systemsi plaan on kasutada aerostaate luuredroonide täiendajatena, mis aitaksid termokaamerate abil tuvastada ning seejärel alla tulistada lähenevad Shahedid.
Võsoven on öelnud, et katsed on alles algusjärgus ja insenerid võivad kokku puutuda paljude probleemidega, aga kui kõik läheb plaanipäraselt, võiksid esimesed Shahedi-vastased õhulaevad selle aasta lõpuks lendu tõusta ka ujuvatelt kaitseplatvormidelt.
Vajalikud ka rahu ajal
Kuigi praegu keskendub Aerobavovna sõjalistele lahendustele, näeb Võsoven oma firmal suurt tulevikku ka pärast sõda.
Näiteks on Soomeski üks firma nimega Kelluu, mis pakub sidet õhupallidelt ning nad teevad oma seadmeid nii rahuotstarbeliseks kui sõjaliseks kasutamiseks.
Droonid on küll populaarsed, kuid vajavad sagedast laadimist ja oskuslikke operaatoreid. Aerostaadid võivad pakkuda aga püsivaid, pikaajalisi lahendusi madalamate tegevuskuludega.
Tundub, et vana hea õhulaev, mis vahepeal justkui unustuse hõlma vajus, võib tehnoloogia arengu ja nutika inseneritöö toel taas meie igapäevaelus – ja ootamatult ka lahinguväljadel – kindla koha leida.