Mitmemiljonised HIMARSid vastamisi odavate droonidega: mis saab edasi?

USA raketisüsteem HIMARS õppustel. Ukraina sõjas on saanud selgeks, et selliseid ülikalleid sihtmärke ohustavad nüüd üsna odavad häirekindlad droonid. Foto: FADEL SENNA / AFP / Scanpix

Taevas, mis kunagi kuulus lahingus vaid lennukitele ja kopteritele, on nüüd tihedalt täis uusi salakavalaid ohte – droone. Hiljuti tabas Vene häirekindel ehk valguskaabliga droon Ukraina raketiheitjat HIMARS. Seega vahe relva ja sihtmärgi maksumuses aina suureneb: mõnesajaeurosed seadeldised võivad nullida miljonitesse küündivad sihtmärgid. Eesti kaitsetööstuse insener ja kaitseväe drooniekspert selgitavad, kuidas sõjapidamine selliste uudiste valguses võib muutuda.

Aprillis jõudsid Eestisse meie kaitseväe esimesed kuus HIMARS-i. Kas see miljonitesse ulatuv investeering on nüüd hävitatav väikeste, fiiberoptilise kaabli otsas rippuvate häirekindlate droonidega? Mismoodi üldse kaitsta hinnalist tehnikat aina odavamaks ja targemaks muutuvate lennuvahendite eest ning kas me ise saaksime sellest õppida oma kaitset ümber korraldades?

Ukraina sõda on sundinud kärmelt kohanema. HIMARS-e tootva firma Lockheed Martini rakettide ja tulejuhtimise valdkonna president Tim Cahill tõdes hiljuti samuti, et viimased paar aastat on olnud kõige muutusterohkem aeg: varem arenesid relvasüsteemid tunduvalt aeglasemalt, nüüd hinnatakse aga olukorda ümber väga kiiresti ning Ukraina kogemus tõestab, et seni tõhusaks peetud kallid lahendused ei pruugi enam nii head olla.