:format(webp)/nginx/o/2022/07/28/14723072t1h8145.jpg)
Taevas, mis kunagi kuulus lahingus vaid lennukitele ja kopteritele, on nüüd tihedalt täis uusi salakavalaid ohte – droone. Hiljuti tabas Vene häirekindel ehk valguskaabliga droon Ukraina raketiheitjat HIMARS. Seega vahe relva ja sihtmärgi maksumuses aina suureneb: mõnesajaeurosed seadeldised võivad nullida miljonitesse küündivad sihtmärgid. Eesti kaitsetööstuse insener ja kaitseväe drooniekspert selgitavad, kuidas sõjapidamine selliste uudiste valguses võib muutuda.
Aprillis jõudsid Eestisse meie kaitseväe esimesed kuus HIMARS-i. Kas see miljonitesse ulatuv investeering on nüüd hävitatav väikeste, fiiberoptilise kaabli otsas rippuvate häirekindlate droonidega? Mismoodi üldse kaitsta hinnalist tehnikat aina odavamaks ja targemaks muutuvate lennuvahendite eest ning kas me ise saaksime sellest õppida oma kaitset ümber korraldades?