Päevatoimetaja:
Kaido Einama
Saada vihje

Modellid ja nende digikloonid – moetööstuses toimuvad pöörased muutused (1)

Hatsune Miku on üks virtuaalsetest tegelastest, see esineja on üles astunud päris suurkontsertidel hologrammina. Digitaalsed tegelaskujud vallutavad praegu moetööstust, mõnedel juhtudel ka päris modellide digikloonidena.
Hatsune Miku on üks virtuaalsetest tegelastest, see esineja on üles astunud päris suurkontsertidel hologrammina. Digitaalsed tegelaskujud vallutavad praegu moetööstust, mõnedel juhtudel ka päris modellide digikloonidena. Foto: Martin Harris/Capital Pictures/Scanpix

See oleks ju päris ideaalne maailm, kus modellid ei väsi kunagi, on alati saadaval, ei vanane ning võivad olla korraga igal pool – Pariisi moelaval, Antarktika lumistel väljadel või hoopis Kuu pinnal. Tundub nagu ulme, aga tegelikult on see kõik juba olemas.

Digitaalsed persoonid ehk virtuaalsed mõjuisikud pole enam pelgalt veider nähtus Interneti äärealadelt. Need on tõusmas uuteks superstaarideks, eriti noorema, digitaalse põlvkonna jaoks, kirjutab Simon Fraseri Ülikooli lektor Luana Carcano väljaandes The Conversation.

Mõned neist, nagu Lil Miquela ja Shudu, on täielikult arvuti poolt loodud, samas kui teised, näiteks Hatsune Miku, kombineerivad endas ka inimlikke elemente nagu hääl või liikumine.

On ka hübriidmõjuisikuid, mis segavad omavahel reaalseid ja virtuaalseid komponente, lubades brändidel neid täpselt oma vajadustele kohandada. Need virtuaalsed tegelaskujud mitte ainult ei suurenda brändi nähtavust ja kaasarääkimist, vaid hakkavad mõjutama ka turu toimimist.

Mõjuisikute turg õitseb, digikloonid võtavad oma osa

Globaalse mõjuisikute turu suurust hinnati 2024. aastal üle 24 miljardi USA dollari (21 miljoni euro) suuruseks ning see peaks prognooside kohaselt kasvama 2025. aastaks üle 32 miljardi USA dollarini (28 miljardi euroni).

See kasv on eriti märgatav Aasias, kuid trend on jõudmas ka läänemaailma. Taoline areng raputab tugevalt ligikaudu 2,3 triljoni euro suurust modellitööstust. Tehisintellekti abil loodud avatarid ja digitaalsed kloonid lasevad brändidel kärpida tootmiskulusid ja kiirendada kampaaniate väljatöötamist.

Levi Strauss & Co. teeb juba koostööd agentuuriga, kust saab tellida sobivaid digimodelle rõivaste reklaamimiseks.
Levi Strauss & Co. teeb juba koostööd agentuuriga, kust saab tellida sobivaid digimodelle rõivaste reklaamimiseks. Foto: Lalaland / Levi Strauss & Co.

Pole siis ime, et sellised ettevõtted nagu Levi Strauss & Co. teevad juba koostööd tehisintellekti modellindusettevõtetega, et integreerida need virtuaalsed persoonid oma turundusstrateegiatesse.

Digitaalsed kaksikud – inimlikkus jääb, aga tehisaru võimsus lisandub

Eraldi kategooria on digitaalsed kaksikud – virtuaalsed koopiad päris inimestest.

Need koguvad turunduses hoogu, et suurendada personaalsust, muudavad sisuloome lihtsamaks ja süvendavad klientide kaasamist.

Moemaailmas pakuvad need võimalust säilitada inimliku kontakti tunnet, kasutades samal ajal tehisintellekti täpsust ja mastaapsust.

Kiirmoe ettevõte H&M teatas hiljuti, et hakkab reklaami ja sotsiaalmeedia sisu jaoks kasutama tehisintellekti abil loodud digitaalseid kaksikuid päris modellidest. Ehkki ettevõte rõhutab, et tegemist on loomingulise abivahendiga, mitte inimeste asendajaga, on algatus käivitanud tööstusharus suure debati.

Pildil oleva modelliga pole tehtud tavalist fotosessiooni, inimest sellel pildil ei ole. Tegemist on moefirma Mango esimese virtuaalse modelliga, kelle seljas reklaamitakse noortele mõeldud rõivaid.
Pildil oleva modelliga pole tehtud tavalist fotosessiooni, inimest sellel pildil ei ole. Tegemist on moefirma Mango esimese virtuaalse modelliga, kelle seljas reklaamitakse noortele mõeldud rõivaid. Foto: Mango

Ettevõtted (nagu Mango) toovad esile uue lahenduse eelised – madalamad tootmiskulud ja kiirema kataloogide loomise, kuid kriitikud on tõstatanud eetilisi küsimusi seoses esindatuse ja läbipaistvusega. Need digitaalsed kaksikud on nii-öelda «kaameravalmis» tööriistad: staatilised avatarid, mida kasutatakse visuaalses sisus ilma iseseisvate persoonide või sotsiaalmeediata.

Erinevalt virtuaalsetest mõjuisikutest need publikuga ei suhtle ega kogu ka omale jälgijaskonda. Selle asemel funktsioneerivad need rangelt visuaalsete asendajatena traditsioonilistele modellidele, kes saavad siiski oma kujutise kasutamise eest tasu sarnaselt tavalistele kampaaniatele.

Kuna need avatarid ei räägi, ei kiida tooteid heaks ega suhtle otse tarbijatega, jäävad nad traditsiooniliste reklaamiregulatsioonide alla. Digitaalseid mudeleid kasutatakse tegevuse efektiivsuse suurendamiseks: loominguliste strateegiate testimiseks ja viimistlemiseks enne nende käivitamist, kulude vähendamiseks ja potentsiaalselt kaasahaaravate digitaalsete kogemuste pakkumiseks, et parandada kliendisuhteid ja brändilojaalsust.

Ehtsus, eetika ja seadusloome väljakutsed

Tehisintellekti loodud avatarid ja digitaalsed kaksikud toovad kaasa hulgaliselt eetilisi ja seadusloome väljakutseid. Need uuendused tõstatavad keerulisi küsimusi inimtalentide – sealhulgas modellide, meigikunstnike, juuksurite ja fotograafide – töökohtade kadumise ning laiemate tagajärgede kohta loomemajandusele.

Peamised murekohad on seotud nõusoleku ja hüvitistega. Inimese kujutise omavoliline kasutamine, isegi digitaalsel kujul, kätkeb endas ärakasutamise riski ja rõhutab selgete standardite ning kaitsemeetmete olulisust. Õigusmaastik seal nii kujutise õiguste kui intellektuaalomandi osas on alles kujunemas, mis muudab reeglite järgimise keeruliseks.

Kuna piir reaalsuse ja digitaalse vahel hägustub, riskivad brändid tarbijate usalduse õõnestamisega. Ehtsus, mida publik väärtustab, võib kannatada, kui tehisintellekti loodud sisu tundub petlik või ebaautentne. Ettevõtted peavad käituma ettevaatlikult, tasakaalustades innovatsiooni läbipaistvusega.

Oluline teema on ka mitmekesisus. Ehkki tehisintellekt pakub kohandamisvõimalusi, võib see samal ajal põlistada eelarvamusi või luua kaasamise illusiooni ilma tegeliku esindatuseta. Kuna tehisintellekti kasutamine laieneb, siis on ülioluline, et digitaalsed mudelid toetaksid, mitte ei takistaks sisulist edasiminekut esindatuse osas.

Lõppkokkuvõttes peavad brändid rakendama eetilisi raamistikke, et tagada tehisintellekti loomingulisuse parandamine, säilitades samal ajal terviklikkuse, kaasavuse ja õigusliku vastutuse.

Suured võimalused tulevikus

Digitaalsed kloonid pakuvad kiirmoebrändidele väga võimsat tööriista personaalsete ostukogemuste loomiseks ja aitavad paremini esindada erinevaid kehatüüpe ning stiilieelistusi. Selline kohandamisvõimalus võib suurendada klientide rahulolu ja brändilojaalsust. Eetilisuse tagamiseks on aga läbipaistvus ülioluline. Brändid peavad selgelt avalikustama, kui kampaaniates kasutatakse digitaalseid mudeleid.

Samavõrd oluline on eetiliste ja seaduslike kaitsemeetmete kehtestamine. Digitaalsete kloonide loomine nõuab selget nõusolekut ja hoolikat tähelepanu intellektuaalomandi õigustele. Ilma selgete juhiste ja lubadeta riskivad brändid privaatsuse rikkumise, kujutiste väärkasutamise ja õiguslike tagajärgedega.

Allikas: The Conversation

Kommentaarid (1)
Tagasi üles