/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/12/16839437t1h32ba.jpg)
Euroopas saadi lõpuks kinnitus teiselt poolt Atlandit, et Ukrainale võib saata relvastust, mis muudab märgatavalt jõudude vahekorda sõjas ning aitab kaitsta elusid. Uus õhutõrje ulatub kaugele vastase tagalasse.
Ameerika Ühendriikide Kongressi ametnik kinnitas, et Washington on andnud Saksamaale loa Ukrainale üle anda 100 Patriot-tüüpi õhutõrjeraketti ja 125 pikamaa suurtükiväe raketti, vahendab Army Recognition. 9. mail kinnitatud luba, millele viitas 10. mail ka The New York Times, tähistab teatud mõttes pöördelist hetke lääne sõjalises abis Ukrainale.
Kuigi Ameerika Ühendriikidel on mõlema relvasüsteemi ulatuslikud varud, on nad suures osas hoidunud teatud arenenud tehnoloogiate – nagu pikamaaraketid ja kõrgetasemelised õhutõrjesüsteemid – otsesest üleandmisest, kuna kardetakse endiselt konflikti eskaleerumist.
Selle asemel on USA omaks võtnud mudeli, kus usaldusväärsed partnerid, nagu Saksamaa, saavad rohelise tule nende relvade tarnimiseks oma varudest. Taoline lähenemine lubab Washingtonil Ukrainat jõulisemalt toetada, samal ajal kontrollides Moskvaga otsese vastasseisu laiemaid geopoliitilisi riske – omamoodi tants ümber palava pudru.
Saksamaa kannapööre
Saksamaa roll tarnijana praegusel juhul ei peegelda mitte ainult riigi strateegilise positsiooni muutust NATOs, vaid ka olulist ümberkujundamist riigi kaitsehoiakus.
Alates täiemahulise invasiooni algusest 2022. aasta veebruaris on Berliin liikunud ettevaatlikkuse positsioonilt julgema sõjalise toetamise poole. Algselt kritiseeriti Saksamaad vaid mittesurmava abi pakkumise eest, nüüdseks on riik tõusnud suuruselt teiseks sõjaliseks abistajaks Ukrainale, jäädes alla vaid Ameerika Ühendriikidele.
Praeguseks on Saksamaa andnud üle 28 miljardi euro väärtuses sõjalist abi, sealhulgas arenenud soomusmasinaid, suurtükisüsteeme, õhutõrjeplatvorme ja põhjalikku väljaõpet Ukraina vägedele.
Taevakaitsjad ja tagala hirm
Äsja heaks kiidetud üleandmine sisaldab 100 Patrioti raketti – üht kõige arenenumat saadaolevat õhutõrjetehnoloogiat. Raytheoni projekteeritud Patrioti süsteem on võimeline tõrjuma laia valikut õhurünnakuid alates ballistilistest rakettidest kuni lennukite ja droonideni.
Nende rakettide kasutuselevõtt Ukrainas kindlustab riigi võimekust kaitsta oma linnakeskusi, sõjalist struktuuri ja tsiviilelanikkonda Venemaa raketirünnakute eest. Tegemist on nagu hiiglasliku taevakilbiga, mis suurema laskeulatusega rakettidega laieneb kaugemale ning lubab alla tulistada Vene rakette juba sihtmärkidest üsna kaugel.
/nginx/o/2025/05/12/16839442t1hb2da.jpg)
Sama olulised on muidugi ka paketti kuuluvad 125 pikamaa suurtükiväe raketti. Kuigi konkreetseid mudeleid avalikkusele ei avaldatud, on need tõenäoliselt mõeldud selliste süsteemide jaoks nagu M270 MLRS või HIMARS – platvormid, mis on mänginud juba olulist rolli Ukraina kaitses, andes täppislööke Vene logistikakeskustele, laskemoonaladudele ja komandopunktidele, mis asuvad sügaval rindejoonest tagapool. Täiendav pikamaa tulejõu sissevool aitab Ukraina vägedel säilitada seda tempot rindejoonest kaugemal.
Lahinguvälja raskekahurvägi
Saksamaa laiem sõjaline panus on ümber kujundanud ka Ukraina lahinguvälja võimekust. Oluliste tarnete hulka kuuluvad Leopard 1A5 ja Leopard 2A6 põhilahingutankid, Marderi jalaväe lahingumasinad, IRIS-T SLM ja SLS õhutõrjesüsteemid ning Panzerhaubitze 2000 (PzH 2000) 155 mm iseliikuvad haubitsad.
Need süsteemid on aidanud Ukraina brigaadidel korraldada kombineeritud relvaoperatsioone ja teha ka ründemanöövreid Vene vägede vastu.
Lisaks on Saksamaa seadnud prioriteediks Ukraina relvajõudude koosseisu arendamise. Üle 10 000 Ukraina sõduri on läbinud väljaõppe Saksamaal, saades koolitust suurtükiväe relvade kasutamises, taktikalises koordineerimises, õhutõrjeprotseduurides ja logistikas.
2023. aastal teatas kantsler Olaf Scholz mitmeaastasest abipaketist väärtusega 17 miljardit eurot, mis on struktureeritud Ukraina kaitsevalmiduse säilitamiseks kuni 2027. aastani. Lisaks on Saksamaa ühendanud jõud Prantsusmaaga, et toetada Ukraina kodumaist kaitsetööstust.
Leping 2024. aasta märtsis viis ühise sõjalise tootmise loomiseni KNDS (Krauss-Maffei Wegmann ja Nexter Defense Systems) konglomeraadi all. Uued tehased on mõeldud kohalikuks tootmiseks Ukrainas ja peamiste platvormide, nagu Leopardi tankide või PzH 2000 haubitsate hooldamiseks, suurendades Ukraina iseseisvust kaitselogistikas ja vähendades sõltuvust välistest tarneahelatest.