/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/16/16849177t1h4ded.jpg)
Rootsi ringhäälingukanal SVT tellis Planet Labsilt satelliidipildid, millelt on näha, et Venemaa suurendab oma sõjalist kohalolu Soome piiri lähistel asuvates sõjaväebaasides. Analüütikud on tuvastanud aktiivsuse neljas baasis: Kamenka, Petroskoi, Severomorsk-2 ja Olenja.
Eriti torkab neist silma Kamenka, mis asub Soome piirist vaid umbes 56 kilomeetri kaugusel. Kui see ala oli varem suhteliselt arendamata, siis satelliidipildid paljastavad, et alates veebruarist on sinna kerkinud üle 130 sõjaväetelgi, mis suudavad mahutada ligi 2000 sõdurit.
See pole aga kaugeltki kõik. Piltidelt on näha uue vägede majutuse rajamist, lennuväe taristu arendamist ja vanade rajatiste põhjalikku renoveerimist.
Satellite imagery has revealed an increase in Russia's military activity near its border with Finland signaling its intention to build up its troops by NATO's eastern flank.
The pictures from earth imaging company Planet Labs PBC show increased accommodation, aircraft… pic.twitter.com/C0HWMCEB6A
— Anton Gerashchenko (@Gerashchenko_en) May 16, 2025Kas NATO laienemise hind?
Sellised arengud ei tule tühja koha pealt, vaid arvatakse, et niisugune on Venemaa reaalne vastus Soome ja Rootsi otsusele liituda NATOga.
Kui need kaks riiki alliansiga ühinesid, ähvardas Moskva ebamääraste «sõjalis-tehniliste vastumeetmetega». Nüüd tunduvad need «vastumeetmed» olevat rakendatud piiriäärsete sõjaväebaaside laiendamise ja uuendamise näol.
/nginx/o/2025/05/16/16849362t1hd287.jpg)
Rootsi kaitseväe juhataja Michael Claesson kinnitas Helsinki Timesi vahendusel, et Venemaa lubas pärast nende NATOga liitumist just selliseid samme astuda ja nüüd me näeme seda ka teoks saavat.
Vastusena Soome NATO-liikmelisusele teatas Putin Leningradi sõjaväeringkonna taastamisest Soome piiri lähedal ja täiendavate väeüksuste paigutamisest sinna, kirjutas Daily Mail. Satelliidipildid annavad nüüd sellele konkreetse sisu.
Satellite images have revealed how Moscow is bulking up its military presence on the Finnish border - in a chilling echo of pictures taken of Russian bases before Putin launched his war in Ukraine.
Moscow is building troop accommodation, aircraft deployment infrastructure and… pic.twitter.com/RkwPd6BT76
— Melissa Hallman (@dotconnectinga) May 12, 2025Déjà-vu: Ukraina õppetunnid
Ilmselt on see tegevus seotud ka tugeva äratundmise mulje loomisega, et näete, kõik läheb just nii, nagu enne Ukraina sissetungi. 2021. aasta novembris väljendasid USA ametnikud muret satelliidipiltidelt nähtu üle, mis näitasid Vene vägede suurt koondumist Ukraina piirile.
Kreml lükkas tookord need kartused tagasi kui alusetud. Vähem kui neli kuud hiljem käivitas Putin aga täiemahulise sissetungi Ukrainasse. Praegused pildid Soome piiri äärest püüavad hirmutada sarnase skeemiga, mis eelnes sõjale, ja panevad küsima, kas ajalugu on kordumas või on tegemist pettemanöövriga.
Moskva ise maalib aga NATOst hoopis teistsugust pilti, süüdistades allianssi ennast agressoriks olemises ja sõjaks valmistumises, mitte kaitseliidus. Kreml on korduvalt ähvardanud ennast iga hinna eest kaitsta, kasutades selleks ka hübriidtaktikaid, nagu GPSi segamine ja palju muud kuni ennetava tuumalöögini välja.
Pingpong või male? Mida NATOga mängitakse?
Soome kaitseväe juhataja asetäitja kindralleitnant Vesa Virtanen väljendas hiljuti muret Venemaa tegevuse üle piiril, öeldes Saksa ajalehele Welt, et Kreml testib tahtlikult NATO ühtsust, et näha, kas see käivitaks ka kurikuulsa artikkel viie – alliansi kollektiivkaitse klausli.
Virtaneni sõnul on Venemaa testinud NATO artikkel 5 juba hübriidsõja taktikaga, sealhulgas küberrünnakute ja piiriületuste lavastamisega ning paigutab nüüd piiri äärde uut varustust ja vägesid. See on nagu kassi-hiire mäng või pingpong, kus kombatakse NATO piire.
Soome valitsuse detsembrikuine aruanne, millele viitab väljaanne Iltalehti, kinnitab Helsingi seisukohta, et rünnak Soomele, Norrale, Rootsile ja Balti riikidele on võimalik. Aruanne hoiatab, et Venemaa tugevdab oma sõjalist kohalolekut ja tegevust loodesuunal võimalikult kiiresti.
NATO allikad, kes Soome ajalehega rääkisid, väitsid, et Moskva on harjutanud rünnakut alliansi idatiiva vastu. Välja toodi stsenaarium, kus koordineeritud rünnak mitme Vene üksusega võiks samal ajal tabada nii Norra rannikut, Soome lõunaosa ja Lapimaad, Rootsi Gotlandi saart ning isegi tungida Eestisse, Lätti ja Leedusse.
Samas on eksperdid välja pakkunud, et Putin võib eelistada pigem väiksemaid, piiratud rünnakuid kui suuremat sõda, sest neid annaks mitmeti tõlgendada näiteks arusaamatuse või kellegi tundmatu provokatsioonina. Nende «operatsioonide» eesmärk oleks tekitada kaost NATO sees, sundides alliansi kaaluma, kas austada vastastikuse kaitse pakti või lasta Venemaal (väike) territoorium hõivata, et vältida täiemahulist sõda Euroopas.
Kremli selgitused: «See on täielik jama»
Keset seda kasvavat pinget ja satelliitidelt näha olevaid tõendeid on Putini sõnum olnud selge ja korduv: mured potentsiaalse rünnaku üle NATO liikmetele on «täielik jama» ning Venemaal puudub igasugune huvi alliansiga konflikti minna.
Kreml püüab ametlikult avalikkuse ees justkui maha salata kõiki aktiivsuse märke, samal ajal kui maapinnal toimuvad mingid reaalsed ettevalmistused seniteadmata eesmärkidega.
Kuigi Moskva NATO laienemisele esialgu nähtavat vastust ei andnud, siis satelliidipildid viitavad nüüd selgelt järkjärgulistele ettevalmistustele piiri Venemaa poolel.
Need muutused toimuvad keset Venemaa käimasolevaid operatsioone Ukrainas. Soome ja Rootsi kaitseametnikud kinnitavad, et jälgivad olukorda väga pingsalt.
Mida näitavad kosmosepildid?
SVT poolt Planet Labsist ja Public Labsist saadud satelliidipildid on paljastanud Venemaa sõjalise tegevuse mustri Soome piiril, eriti nelja kõige tähtsama objekti juures: Kamenkas, Petroskois, Severomorsk-2s ja Olenjas, kirjutab Army Recognition.
Lisaks mainitud Kamenkale on Petroskois, umbes 160 kilomeetri kaugusel piirist, ehitatud kolm suurt ladu kuni 50 soomuki hoidmiseks ning neljanda ehitus on veel pooleli.
Det händer saker på de ryska militärbaserna nära den finska gränsen. Sannolikt är det början på något större, enligt experter.
Big thanks to @emilkastehelmi for his generous contribution to this story! pic.twitter.com/OXoUWQ6HvZ
— Simon Krona (@simon_krona) May 10, 2025Kaugemal põhjas, Severomorsk-2 lennuväljal, mis on varem olnud hüljatud ning nüüdseks taas aktiveeritud, on raja lähedal märgatud mitut Mi-8 või Mi-17 seeria helikopterit.
Olenja õhuväebaas, mis asub umbes 140 kilomeetri kaugusel Soomest ja on juba osalenud Ukraina sõja ajal kaugpommitajate missioonidel, näitab nüüd samuti uusi elumärke.
Wall Street Journali tsiteeritud allikate kohaselt võib uus sõjaväetaristu, sealhulgas kasarmud, logistikakeskused ja uus võimalik peastaap asuda Petroskoi lähedal, kus kokku võiks majutada kümneid tuhandeid sõdureid.
Sõjaväeametnike sõnul võiks see pingutus taastada või ületada Venemaa positsiooni Soome piiri ääres enne 2022. aastat, kusjuures mõned üksused reorganiseeritakse diviisideks ning neid toetatakse täiustatud raudteeliinide ja transpordivõimsustega, mida varem polnud.
NATO juhid, nagu näiteks kindral Christopher Cavoli, on hiljuti öelnud, et Venemaa täiendab oma relvajõude varasemaid hinnanguid ületavas kiirenevas tempos, ohustades rohkem kui seni NATO põhjatiiba.