/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/20/16858109t1h0889.jpg)
Pikka aega oli Hiina majanduse areng tihedalt seotud fossiilsete kütuste, eriti söe põletamisega. Kuid nüüd on tuul pöördunud ja hiigelriigi aastane süsinikdioksiidi heitkogus langes esimest korda võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 1,6 protsendi võrra. Aasta algusest on heitkogused vähenenud ühe protsendi võrra. Põhjuseks roheenergia, mille kiiremast arendamisest on mõned lääneriigid hakanud vaikselt taanduma.
See on üsna märgiline saavutus, sest varasemad heitkoguse langused olid seotud majanduse jahenemise või üldise energiatarbimise vähenemisega. Seekord aga on pilt teine.
Ühendkuningriigi kliimaväljaande Carbon Brief analüüs näitab, et languse taga seisavad eelkõige rohelised energiaallikad, nagu tuule-, päikese- ja tuumaenergia tootmine.
Need allikad on oluliselt vähendanud vajadust söepõhise energia järele. Mis teeb selle aga eriti tähelepanuväärseks, on fakt, et süsinikdioksiidi heitkoguste langus toimus vaatamata kogu riigi energiatarbimise suurenemisele. See on nagu ujumine vastuvoolu ja ikkagi sihile jõudmine.
Kuidas puhas energia söe seljatas?
Aruanne paljastab, et Hiina puhas energiatootmine on kasvanud kiiremini kui praegune ja pikaajaline elektrienergia nõudluse kasv. See tähendab, et iga päevaga toodetakse järjest rohkem energiat keskkonnasõbralikest allikatest, mis omakorda vähendab survet fossiilkütustele.
Ainuüksi energiasektori heitkogused (mis on eraldi arvestatavad ülejäänud riigi omadest) langesid 2024. aasta märtsist 2025. aasta märtsini kaks protsenti. Kuigi see on lühiajaliselt positiivne märk, võib see olla algus suurele struktuurilisele muutusele Hiina heitkoguste suundumustes, mida Carbon Brief juba 2023. aastal ennustaski.
On tõsi, et praegune heitkogus on vaid üks protsent madalam Hiina viimasest tipust, mis võib tähendada, et energiatarbimise lühiajaline tõus võib seda langust muuta, kirjutab Futurism. Kuid isegi kui nii peaks juhtuma, ei kõiguta see fakti, et roheline energia hakkab selles kiiresti kasvavas riigis märkimisväärset mõju avaldama.
Hiigelinvesteeringud, rohelise majanduse põhimootor
Hiina on viimastel aastatel rohelisse energiasse valanud tohutult raha, mis on osa nende 2021. aastal käivitunud 14. viisaastaku riikliku plaani ambitsioonikast eesmärgist.
Aastaks 2024 moodustas rohelise energia infrastruktuur üle kümne protsendi Hiina SKTst, ületades riigi kunagist elamumajanduse turgu.
Nüüd, mil viisaastakuplaan on lõppemas, viitavad prognoosid, et Hiina võib aastaks 2030 võtta uue plaani ning valitseda üle poole kogu maailma taastuvenergia turust.
Kuigi tänapäevane Hiina Rahvavabariik peab veel palju pingutama oma tohutust söesõltuvusest vabanemiseks, on energiavaldkonnas alates 1949. aastast pikkade hüpetega hakatud edasi liikuma – kasvades viimastel aastatel valdkonna liidriks murdosa ajaga, mis on selleks kulunud näiteks Ameerika Ühendriikidel.
Hiinas töötatakse praegu välja maailma esimest tooriumil töötavat kommerts-tuumareaktorit, mis käivitades kõrvaldaks peaaegu täielikult reaktori tuuma sulamise ohu. See kõik toimub ajal, kui Hiina kodanikest on saamas planeedi suurim tarbijaskond.