/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/20/16858973t1hbd18.jpg)
Kui veel hiljuti räägiti Euroopa kaitsest kui «magavast hiiglasest», siis nüüd tundub see hiiglane ärkavat. Berliinis teatati möödunud nädalal olulisest koostööst, mis võib muuta Euroopa kaitsekaarti tundmatuseni. Kas me seisame silmitsi uue ajastu koidikuga, kus Euroopa riigid astuvad otsustavalt oma saatuse peremeesteks, või on see vaid esimene pääsuke, mis ei too veel kevadet?
15. mail 2025. aastal teatasid Suurbritannia kaitseminister John Healey ja Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius Berliinis kohtudes ambitsioonika ühisprojekti algusest: üle 2000 kilomeetri ulatuva täppislöögi relvasüsteemi arendamisest.
See algatus on esimene käegakatsutav tulemus 2024. aasta oktoobris allkirjastatud kahepoolsest «Trinity House» lepingust, mille eesmärk on tugevdada Londoni ja Berliini strateegilist koostööd Euroopas kasvavate pingete kontekstis.
Praeguste andmete kohaselt peaks see järgmise põlvkonna rakett, mille nimi ja tehnilised andmed on veel saladuses, ületama praeguse Prantsuse-Briti tiibraketi Storm Shadow/SCALP ja Saksamaa Taurus KEPD-350 suutlikkust, kirjutab Army Recognition. Tegemist on osaga laiemast algatusest nimega European Long Strike Approach (ELSA), mille algatasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Poola ning millega hiljem liitusid ka Ühendkuningriik ja Rootsi.
/nginx/o/2025/05/20/16858976t1haaad.jpg)
Selle Euroopa algatuse eesmärk on varustada kontinent suveräänsete süvalöögivõimekustega, mille ulatus ületab 2000 kilomeetrit, potentsiaalselt kaasa arvatud ballistilised vektorid. Projekt on jaotatud temaatilisteks «klastriteks», mis võimaldavad osalevatel riikidel määratleda oma spetsiifilised operatiivvajadused ja arendada kohandatud kasutuskonsepte.
Miks on see vajalik ja palju heidutab?
Ühendkuningriigi kaitseministeerium rõhutas, et see tulevane relv saab olema üks kõige arenenumaid süsteeme, mida Ühendkuningriik on kunagi arendanud. Eesmärk on nii tavapärase heidutuse suurendamine Euroopas kui ka Ühendkuningriigi kodumaakaitsmine.
Eesmärk on luua tõeline süvalöögivõimekus (Deep Precision Strike – DPS), mis võimaldab kiiresti ja täpselt sihtida strateegilisi objekte pikal distantsil, panustades seega autonoomsemasse ja reageerimisvõimelisemasse Euroopa kaitsehoiakusse.
Berliini kokkulepe vormistab ka rea konkreetseid lühi- ja keskpika aja kaitsealgatusi.
Lähitulevikus korraldavad Ühendkuningriik ja Saksamaa võrdleva harjutuse, et hinnata oma võimekusnõudeid, koostada ühised sõjalised spetsifikatsioonid ja tuvastada potentsiaalsed koostöövaldkonnad tööstuses. See protsess peaks looma sünergiat uute pikamaarelvade arendamisel koordineeritult oma liitlastega.
Keskpikas perspektiivis kavatsevad mõlemad riigid arendada ja ühiselt hankida pretsedendituid DPS-võimekusi, mille ulatus ja täpsus on võrreldes praeguste süsteemidega oluliselt paranenud ning kavandada nende kasutamiseks ühise doktriini, mis on kooskõlas mitmepoolsete algatustega nagu Euroopa taevakilp (European Sky Shield), NATO hankeprogrammid ja Ühendkuningriigi DIAMOND-algatus.
Lisaks raketile: laiem koostöö horisondil
Ühiskommünikee toob esile ka teisi strateegilisi koostöövaldkondi. Mereväe valdkonnas teatas Saksamaa plaanidest hankida Briti toodetud Sting Ray kergetorpeedod oma P-8A Poseidon merepatrull-lennukite varustamiseks, mis on paigutatud Šotimaale.
Vastutasuks võõrustatakse Briti lennukeid peagi Saksamaa mereväe lennubaasis. Need vahetused peegeldavad ühist püüdlust suureneva koostöövõime ja ressursside koondamise poole Euroopa põhjapiiril, vastuseks hübriidohtudele Põhjameres ja Atlandil.
Maaväes püüavad mõlemad riigid parandada oma Ida-Euroopasse paigutatud vägede koordineerimist. Nad teevad koostööd Ukraina toetuskoalitsioonides soomukite ja droonide vallas ning süvendavad oma integratsiooni läbi algatuste nagu ühine industrialiseerimine, mida illustreerib Rheinmetalli eelseisev kahuritorude tootmisettevõte Ühendkuningriigis.
Ukraina tulevik: Euroopa roll muutub
Saksamaa ja Ühendkuningriik, kaks Ukraina peamist sõjalist toetajat alates Venemaa sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris, kinnitasid oma pikaajalist pühendumust kaitsele. Äsja väljakuulutatud koostöö eesmärk on ka tagada, et Kiiev saaks jätkuvalt ründevõimekusi. Kuigi 2000-kilomeetrise raketi arendamine on osa pikaajalisest Euroopa valitsustevahelisest pingutusest, võib see tulevikus kaudselt kasu tuua ka Ukraina kaitsehoiakule.
See ühisalgatus on osa laiemast strateegilisest impulsist. Mõlemad ministrid kohtuvad eeldatavasti uuesti järgmisel päeval, 16. mail, Roomas Euroopa Viie Grupi (E5) kaitseministrite kohtumisel, mis toob kokku Prantsusmaa, Itaalia, Poola, Saksamaa ja Ühendkuningriigi.
Ühist raketiprojekti arutatakse seal tõenäoliselt ka, tugevdades nende viie riigi juhtrolli Euroopa kaitseraamistiku kujundamisel ajal, mil Venemaa, küber- ja ballistilised ohud nõuavad heidutushoiakute ja löögistruktuuride põhjalikku ümbermõtlemist.