/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/21/16861377t1h5f76.jpg)
Venemaa on teatanud plaanist toota 2025. aasta jooksul enam kui 600 Kh-101 tüüpi tiibraketti – see pole lihtsalt väike tootmise suurenemine, vaid plahvatuslik kasv, mis võib muuta jõudude tasakaalu, kui teoks saab.
Värske uuringu kohaselt, mis avaldati mai alguses, plaanib Venemaa aasta lõpuks valmistada kuni 633 õhust lastavat tiibraketti Kh-101. See eesmärk on osa laiematest tootmise kiirendamisest, mida juhib Taktikalise Raketirelvastuse Korporatsioon (KTRV). KTRV tütarettevõte TRV-Engineeringu järelevalve all toimuv tootmine on kasvanud üle tuhande protsendi võrreldes 2021. aasta 56 raketi tootmisega.
Tehased töötavad praegu kolmes vahetuses ööpäev läbi, et seda saavutada. Sanktsioonidest mööda hiilimiseks kasutatakse alternatiivseid komponentide impordi teid, enamasti Hiina ja Valgevene kaudu, kirjutab Army Recognition. Kuigi kvaliteedi ja töökindluse puhul on veel väidetavalt murekohti, viitab pelgalt tohutu maht sellele, et Venemaa valmistub kas Ukraina õhutõrjet otsustavalt üle koormama või plaanib laiendada löögivõimet kuskil mujal sügavamal Euroopas.
Kh-101 – kas uus täppisrelv arsenalis?
Kh-101 on täppisjuhitav tiibrakett, mida lastakse välja strateegilistelt pommitajatelt nagu Tu-95MS ja Tu-160.
Algselt töötati see välja 1990. aastate lõpus vananeva Kh-55 raketi asendajaks ning selle arendus hoogustus 2000. aastatel.
/nginx/o/2025/05/21/16861367t1ha2ff.jpg)
Raketti on kasutatud operatsioonides Süürias ja selle kasutamine laienes järsult Ukraina täismahus invasiooni ajal.
Kh-101 eeliseks on madal radarite poolt avastatavus, maastikku järgiv kõver lennutrajektoor ning parandatud sihtimine GLONASS-navigatsioonisüsteemi kaudu, mis on Venemaa enda alternatiiv USA GPSile. Rakett on loodud selliselt, et radarid seda ei märkaks ja et see tabaks kõrge väärtusega sihtmärke 450 kg raskuse lõhkepeaga.
Viimased variandid on varustatud ka tandem-lõhkepeadega, et suurendada hävitavat mõju. Raketi strateegiline eelis seisneb võimes tulistada seda välja pika vahemaa tagant oma tagalast – kuni 5500 kilomeetri kauguselt, jäädes startides enamiku õhutõrjesüsteemide haardeulatusest välja ning pakkudes täpseid tabamusi ilma õhumeeskondi ohtu seadmata.
Mis saab neist edasi?
Sellise tootmiskasvu tagajärjed on tõsised. Venemaa kasutab neid rakette tõenäoliselt mitte ainult otsesteks taktikalisteks võitudeks, vaid ka laiemas strateegias Ukraina ja võimalik, et NATOga liitunud õhutõrjesüsteemide küllastamiseks. Kh-101 rakettide laskmine suurelt kõrguselt lendavatelt pommitajatelt pakub paindlikkust sihtida infrastruktuuri, logistikakeskusi ja õhutõrjekomponente distantsilt, muutes avastamise keerulisemaks.
/nginx/o/2025/05/21/16861371t1h2beb.jpg)
Üks võimalik Venemaa taktika hõlmab ka Kh-101 rakettide kasutamist tühjade peibutistena, et kurnata Ukraina püüdurrakettide varusid, sillutades teed kohe järgnevatele löökidele Iskanderi või Kalibri rakettidega. See küllastusmeetod nõrgendab õhuruumi kaitset ja annab Venemaale ajutise õhuüleoleku.
Seni on neid alla toodud päris edukalt
Ukraina õhutõrje on minevikus näidanud siiski edu. Näiteks 2023. aasta 29. detsembril toimunud massilise õhurünnaku käigus tulistati 108st Kh-101 raketist alla 87. Kuid Ukraina võime säilitada sellist kõrget õhutõrjevõimet sõltub otseselt Lääne abist, eriti Patrioti ja IRIS-T süsteemidest. Kuigi Kalibri laskeseadmed pakuvad laevalt lastavaid võimalusi ja Iskanderid maapealseid, laiendab Kh-101 ainulaadne õhust väljalaskmise võimekus Venemaa ründevõimet.
/nginx/o/2025/05/21/16861373t1h9a77.jpg)
Iga Kh-101 rakett maksab siiski väga palju, hinnanguliselt 10–13 miljonit eurot, mistõttu on 2025. aasta tootmisplaan tohutu mitme miljardi euro suurune investeeringuprojekt, mis kajastab Venemaa strateegilise pikaaegse sõja plaane ja vastava relvastuse olulisust.
Venemaa plaan massiliselt toota 633 Kh-101 tiibraketti 2025. aasta jooksul on üsna agressiivne tootmise laienemine ja tekitab küsimusi, kus neid metsikuid kogunevaid varusid kavatsetakse hiljem kasutama hakata.