OTSE ⟩ Vaadake ise – kas vesinikumajandusel on Eestis tulevikku

Kui energiat võib ammutada ka õhust ja armastusest, siis vesinikul tundub olevat potentsiaali mõlemaks – vähemalt neile, kes näevad tulevikku rohelises valguses. Tallinna Linnavolikogu seinte vahel – ja ainult seinte vahel, sest volikogul ega linnavalitsuse teadaolevalt veel mingit tõsist vesinikuenergeetilist plaani polegi – küpseb plaan, mis võib muuta senise mänguplatsi reeglid. Küsimus ei ole enam ainult elektris, vaid uues ökosüsteemis, kus iga molekul loeb. Aga kas Eesti on valmis seda mängu tõsiselt ja lõpuni mängima? 

Tallinna Linnavolikogu ruumes korraldatakse esmaspäeval 26. mail seminar «Pikk plaan Eesti vesinikumajanduse jaoks»  ( «Long-term vision for the Estonian hydrogen economy» ) ja sellega loodetakse avada uus peatükk Eesti rohepöördes – vesinikumajanduse strateegiline visioon. Üritus toimub osana Euroopa Liidu kaasrahastatud projektist BalticSeaH2, mille ambitsioon on luua Lõuna-Soome ja Eesti vahele vesinikuorg – piirkondlik innovatsiooni- ja koostöövõrgustik, mis sillutab teed puhtale energiale ja uuele majandusele.

Seminari on avama kutsutud energia- ja keskkonnaminister Andres Sutt, kelle eesmärgiks on veenda publikut,  et Eesti vesinikustrateegia ei ole lihtsalt visioon, vaid osa suuremast energiajulgeoleku ja kliimaneutraalsuse kavast. Esimese sessiooni fookuses olid Eesti (Sven Parkel, EHC) ja Soome (Kirsikka Kiviranta, VTT) vesinikutulevikud, mis lähtuvad nii kohaliku tööstuse vajadustest kui ka rahvusvahelise koostöö potentsiaalist.

Paneeldiskussiooni on kaasataud eksperdid, kelle jaoks – vähemalt nende taustu arvestades  – ei ole vesinik pelgalt tehnoloogiline lahendus, vaid uus majandusharu, mis vajab tugevat poliitilist tahet, infrastruktuuri arendust ja teaduspõhist lähenemist. Arutelus osalevad nii Eesti kui Soome energeetikategelased ja teadlased.

Seminari teises osas tutvustatakse Eesti esimest vesiniku väärtusahela projekti: Väo vesinikuplatvormi, mille eestvedajaks on Utilitas (Aivo Lokk). Projekti eesmärk on toota rohelist vesinikku elektrijaamade ja transpordisektori vajadusteks. Tehnoloogilist tausta selgitab Rainer Küngas ettevõttest Stargate Hydrogen, mille arendatav elektrolüüser peaks pakkuma konkurentsivõimelist ja keskkonnasõbralikku alternatiivi fossiilsetele kütustele.
Seminar on inglisekeelne ning Postimees pakub kuulajatele-vaatajatele ise võimaluse hinnata, milline siis on vesinikumajandusega seonduv asjade seis Soomes ja Eestis.
 

Eesti vesinikumajanduse pikk plaan

Kirjeldus: BalticSeaH2 projekti raames – mis on Euroopa Liidu kaasrahastatud suurprojekt vesinikuoru arendamiseks Lõuna-Soome ja Eesti vahel – on koostatud Soome ja Eesti vesinikumajanduse pikaajalised visioonid, kaasates piirkonna olulisemaid sidusrühmi. Seminaril tutvustatakse ja arutatakse neid visioone ning esitletakse ka Eesti esimest vesiniku väärtusahela projekti.

Kuupäev: 26. mai 2025, kell 10:30–13:00 (EEST)

Asukoht: Tallinna Linnavolikogu, Vana-Viru 12, 15080 Tallinn

Seminaril osalemine on tasuta, see toimub inglise keeles ning on jälgitav ka otseülekandena veebis.

Eelprogramm:

10:30 – Tervitus ja avaettekanne
Andres Sutt, Eesti energia- ja keskkonnaminister

1. sessioon: Eesti ja Soome vesinikuvõimalused

10:40 – Eesti vesinikuvisioon Sven Parkel, EHC

11:00 – Soome vesinikuvisioon Kirsikka Kiviranta, VTT

11:20 – Paneeldiskussioon BSH2 EAB liikmed:

Merilyn Möls – Rohetehnoloogiate ja taastuvenergia nõunik, Eesti Energeetika- ja Keskkonnaministeerium

Kuido Kartau – Juhatuse liige, Saare Wind Energy

Jukka Ruusunen – Tööstuse professor, Lappeenranta Tehnikaülikooli Energeetikainstituut, endine Fingridi tegevjuht

Dimitris Symeonidis – EL kliimapakti saadik, nooremteadur, Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut

12:00 – Kohvipaus

2. sessioon: Eesti esimene vesiniku väärtusahela projekt

12:15 – Utilitas: ülevaade Väo vesinikuprojektist Aivo Lokk, ärilise analüüsi juht, Utilitas

12:40 – Stargate Hydrogen: elektrolüüser ja tehniline taust Rainer Küngas, tehnoloogiajuht ja kaasasutaja, Stargate Hydrogen

13:00 – Lõppsõna