/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/27/16872771t1hda0a.jpg)
Kiibitehnoloogia, mis veel hiljuti tundus Eesti jaoks kättesaamatu ja liiga kallis, on nüüd muutunud strateegiliselt hädavajalikuks. Sellega peab juba tegelema ka julgeoleku pärast.
TalTechi arvutisüsteemide instituudi professor ja EISi kiibitehnoloogia kompetentsikeskuse KIIP projekti koordinaator Jaan Raik rõhutas TalTechi ettevõtlus- ja teadusportaalis Trialoog, et kui aasta eest pidi ta veel põhjendama, miks vajab Eesti kiibi valdkonnas kompetentsi, siis nüüd on olukord muutunud – ühiskond mõistab üha paremini, et kiipide arendus on nii tehnoloogia kui ka julgeoleku seisukohast äärmiselt tähtis.
Mida kiibid endast kujutavad?
Kiibid on mikroskoopilised elektroonikakomponendid, mis toimivad seadmete keskse «ajuna». Need lubavad teha keerukaid arvutusi ning juhtida erinevaid protsesse ja masinaid.
Raik selgitab, et taolised kiibid on praegu hädavajalikud kõikjal – alates nutitelefonidest ja arvutitest kuni meditsiiniseadmete, tööstusautomaatika ja kaitsetehnoloogiateni.
«Ülikoolid pääsevad küll ligi tipptasemel tarkvarale ja tehnoloogiatele, kuid ainult teadustöö ja õppe eesmärgil,» täheldas ta. Taltechi arvutisüsteemide instituuti peetakse aga jätkuvalt maailma kiibiteaduse eesliini kuuluvaks. Viimase kümnendi jooksul on siin toodetud juba kümmekond innovatiivset kiipi, millest avalikkus ei pruugi eriti palju teadagi.
/nginx/o/2025/05/27/16872583t1h424d.jpg)
Kiibikeskuse projekti peamine eesmärk on aga pakkuda nüüd Eesti ettevõtetele ligipääsu kiibidisaini litsentsidele ja kiibitootmise võimalustele, mis muidu jääksid kõrgete litsentsitasude ja vajalike oskuste puudumise tõttu kättesaamatuks.
«Litsentside hinnad püsivad vahemikus ühest kuni viie miljoni euroni aastas. See on ka suurettevõtte jaoks märkimisväärne kulu. Küsimus pole ainult selles, kuidas saada hinda odavamaks, vaid ka selles, kuidas neid keerulisi töövahendeid üldse tõhusalt kasutada,» rõhutas Raik.
Turvalisus ja konkurentsivõime algavad kiipidest
Raik selgitas, et kiibid on eriti olulised strateegilistes sektorites nagu kaitsetööstus, kus need tagavad droonide, radarite ja sidesüsteemide kuluefektiivsuse, turvalisuse ja töökindluse: «Eesti ettevõtted ei saa endale lubada, et nad sõltuvad täielikult välismaisest kiibidisainist. Tegu on sõltumatuse, turvalisuse ja konkurentsivõime küsimusega.»
Meditsiinis lasevad aga kiibid luua tehisintellektil põhinevaid diagnostika- ja ravilahendusi, autotööstuses juhivad need keerukaid ohutussüsteeme ja autonoomseid sõidukeid.
Eesti tugevuseks selles valdkonnas võiks olla spetsialiseerumine niširakendustele ja fookusvaldkondadele. KIIP keskendub kolmele valdkonnale, milles Eesti kiibiteadus on olnud esirinnas.
Nendeks on katsetamine ja töökindlus, kiipide turve ning verifitseerimine ehk disaini korrektsuse kontroll. Lisaks keskendutakse tehisintellekti kiipidele ning vabavaralistele lahendustele.
Raik kinnitas, et Eestil on võimekust keskenduda just kiibidisainile ja -arendusele, mis aitaks viia Eesti tööstuse rahvusvahelise konkurentsivõime tippu: «Ei ole realistlik saada laiatarbe protsessorite või kontrollerite tootjaks. Oluline on arendada nutikaid ja rakendustele mõeldud lahendusi.»
Kiibitehnoloogia kompetentsikeskus KIIP alustas ametlikult tegevust 1. märtsil, kuid töö projekti kallal algas juba eelmisel aastal. Praeguseks on keskuse poole pöördunud juba kakskümmend Eesti ettevõtet, kes näevad vajadust kiibiarenduse ja -disaini järele.
«On ettevõtteid, kus on juba valmistatud prototüüp-kiipe, ning on ka neid, kes alles kaaluvad kiibitehnoloogia kasutuselevõttu,» ütles Raik.
Miks just nüüd ja mitte varem?
Raik meenutab, et veel aasta tagasi oli üsna keeruline selgitada, miks Eesti ise vajab sellist võimekust. Siin vaadati kiibitööstusele peale esialgu üsna kitsalt, kui võrrelda seda mõne uue tehase loomisega. Ent nüüdseks on maailmas alles jäänud vaid üks firma, TSMC Taiwani saarel, kus suudetakse jätkata tipptasemel kiibitehnoloogia tootmisega.
Samas on kiibi väärtusahel palju laiem ning ligi 60 protsenti kasumist on nn tehaseta tööstusel, mis tegeleb kiibidisainiga.
«Edukad näited on NVIDIA, AMD, Qualcomm, ARM, Apple jt. On selge, et ilma kiibidisaini valdamata ei suudaks Eesti tööstus luua tänapäeva standarditele vastavaid elektroonikatooteid.»
/nginx/o/2025/05/27/16872747t1haae0.jpg)
Miks räägime kiipidest just tänapäeval, kuigi tehnoloogia leiutati juba aastal 1959? Veel enam – ligi kaks aastakümmet tagasi algas kiipide tootmise järkjärguline siirdumine Aasiasse.
«Tol ajal nägid vähesed selles ohtu,» selgitas Raik, «maailm oli siis palju rohkem avatud kui praegu ning kulude kokkuhoiu huvides näis üleminek paratamatu.»
Viimastel aastatel on aga maailmas toimunud kriisid, nagu COVID-19 tarneahelate häired ja Taiwani ümber aina pingestuv olukord, mis näitasid, kuivõrd suurel määral sõltub Euroopa kolmandate riikide kiibitehnoloogiast.
«Sellest on saanud geopoliitiline ja tehnoloogilise suveräänsuse küsimus. Kes omab kiibikompetentsi, see tellib muusika ja dikteerib ka tingimused,» räägib Raik.
Kiibiinsenere tuleb otsida tikutulega taga
Kiibikeskuse loomine ei lahenda veel kõiki probleeme. «Suurim proovikivi on järelkasv – meil on suur kiibiinseneride põud. Tegelikult seisab selle probleemiga silmitsi kogu Euroopa,» kommenteeris Raik.
TalTechis on kriisi leevendamiseks juba käivitatud õppeprogrammide arendus ning plaanis on tihe koostöö ettevõtetega, mis peaks aitama mõista ja rahuldada nende vajadusi. „Meil on olemas tipptasemel teadusgrupid, seadmed ja infrastruktuur, mis võimaldavad nii õpet kui ka praktilist kiibiarendust. Küsimus on vaid selles, kas meil on piisavalt noori, kes kiibiarendusega seotud ala valida tahavad,» tõdes Raik.
Ent kuhu võiks Eesti kiibitehnoloogia viie aasta pärast jõuda? Raik on ettevaatlikult optimistlik: «Ma näen perspektiivi, et Eesti ettevõtted on suutnud selleks ajaks arendada maailmatasemel seadmeid, mis kasutavad Eestis disainitud kiipe. Samuti on tekkinud mitu kiibidisainiga tegelevat ettevõtet, millest vähemalt üks on rahvusvaheliselt edukas.»
Samuti on oluline, et valdkonna inimesed saaksid pead kokku panna, ideid vahetada ja uusi koostöövõimalusi luua.
Selleks pakub head võimalust 5. juunil toimuv TalTechi innovatsioonifestival, kus toimub ka aruteluring «Eesti Kiibikeskus: kellele ja milleks?». Arutelus osalevad lisaks Jaan Raikile Metroserti kiibikeskuse programmijuht Andres Mellik, Metroserti droonitehnoloogiate valdkonnajuht Rainer Kivimäe ja Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi elektroonikainsener Vahur Kampus.
KOMMENTAAR: Miks vajab GScan oma kiipi?
/nginx/o/2023/10/18/15661282t1he9d1.jpg)
Madis Kiisk, Scani arendusjuht
GScan arendab looduslikul kiirgusel põhinevat tehnoloogiat, mis võimaldab turvaliselt ja täpselt vaadata suletud objektide sisse, määrata nende koostist ja hinnata seisukorda. GScan on üks neist ettevõtetest, kes soovib hakata ise kiibitehnoloogiat arendama.
GScan näeb EISi kiibitehnoloogia kompetentsikeskuses KIIP potentsiaali edaspidiseks koostööks ning ootab, millal seal seda teenust pakkuma hakatakse: «Ootame, et kiibikeskus saaks hakata pakkuma kiibiarendusteenust. Loodame, et nad suudavad arendustööd pakkuda konkurentsivõimelise hinna ning mõistliku arenduskiirusega.»
GScani toode sisaldab kümneid tuhandeid signaalikanaleid, mistõttu peab signaalitöötluselektroonika maksumus ning elektrivõimsus olema väga madal. Kiisk selgitas, et praegu puuduvad turul lahendused, mis mõlemat nõuet korraga rahuldaks: «Erilahendusega kiip võimaldaks aga neid nõudeid täita – see on ka põhjus, miks me soovime kiibiarenduse teekonna ette võtta.»